kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tu...
Pikimaks eluaeks arvatakse 20 aastat. Toitumine Suguküpse jämepea menüü koosneb peamiselt zooplanktonist, kuid ta sööb ka fütoplanktonit ja detriiti. Leviala Jämepea on soojalembeline kala. Looduslikult elutseb Hiina jõgedes, Amuuri jõgikonnast lõuna pool. Taimevohamise takistamise eesmärgiga on teda asustatud Euroopasse, Lõuna- ja Põhja- Ameerikasse ning mitmetesse Aasia riikidesse (India, Pakistan). Osad riikides, näiteks USA's, on jämepea muutunud invasiivseks liigiks. Nende ja ka teise karpakala liikide leviku takistamiseks on USA's vastu võetud ka riiklikud tegevuskavad. Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks. Kala liha on valge ja tugev. USA's on tänu seostamisega karpkalaga toiduks kasutamine väike. Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks.
kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest ta koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.(1) Foto 3 ümarmudil autor: Ohio sea grant and stone Laboratory Ümarmudila kahjulikus Ümarmudilat peetakse kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad
Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus. Vanuse tõustes kasvab risk (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Suur kehakasv ja kaal. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Lapse suure sünnikaalu ( 4kg ja rohkem) puhul, eriti vanemas eas sünnitanuil, suureneb risk haigestuda rinnavähki. (Bogovski, Loogna, Rahu 1989).
ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine kümne reegel – kümnendik immigrantidest naturaliseerub, neist omakorda kümnendik muutub invasiivseteks → Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone) → neist omakorda kümnendik naturaliseerub, → viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks Näiteid, miks invasioonid võivad õnnestuda Invasiooni edukus sõltub: • liigi bioloogiast ja ökoloogiast • sotsiaal-majanduslikest faktoritest (kättesaadavus ja hind turul jne) • ajaloolistest asjaoludest (kohaloleku ajast jm) • geograafilistest teguritest (regioon, kliima jm) • koosluse nn vastupanuvõimest • Populatsiooni algarvukusest ja sissetoomiskordade arvust • leviku võimalustest ja levikuvektorite olemasolust
levilat. Naturaliseerunud võõrliik – suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik ’’kodunenud’’). Kümne reegel Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda kümnendik naturaliseerub, viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks. Võõrliikide sissetuleku teed ● Looduslik – tuul, vesi, loomad ● Inimene: ○ Tahtlik: sobivate liikide transport (põllumajandus, aiandus, lemmikloomad, jahindus, meditsiin, teadus jmt) ○ Tahtmatu: laevade ballastvesi, kaubad ja nende pakkematerjalid, transpordivahendid, riided, pagas jne Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused?
Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. · elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Ajaline nihe Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest. · üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid · geneetiliselt modifitseeritud organisme 13 Kust nad tulevad? Kultuurist (tahtlikult introdutseeritud)
diagnoositud õigeaegselt. Vaatamata eeltoodule on nahavähk paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem vähivorm.Lähemalt nahavähi tüüpidest ,tekkepõhjustest jne. Järgmistel lehekülgedel. Nahavähi tüübid Aktiiniline keratoos ehk päikesesarvestumus(kiirguskeratoosid) Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber
levilat. Naturaliseerunud võõrliik suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik ''kodunenud''). Kümne reegel Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda kümnendik naturaliseerub, viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks. Võõrliikide sissetuleku teed Looduslik tuul, vesi, loomad Inimene: - Tahtlik: sobivate liikide transport (põllumajandus, aiandus, lemmikloomad, jahindus, meditsiin, teadus jmt) - Tahtmatu: laevade ballastvesi, kaubad ja nende pakkematerjalid, transpordivahendid, riided, pagas jne Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused? Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude
mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügitehnikatega, nagu põhjatraalid, dünamiidi ja tsüaniidiga kalapüük. Kui elupaikade hävitamine, häirimine ja killustamine on mastaapne ja hästi jälgitav tegevust siis võõrliikide imbumine loodusesse toimub teinekord üsna märkamatult. Tihti võib tulnukliik aastaid vaikselt põlluservas "konutada" ning siis soodsate keskkonnatingimuste kokkulangemisel kiirelt edasi levida e. invasiivseks muutuda ning hakata kohalikke liike välja tõrjuma. Tänu globaalsele transpordivõrgustikule võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosüsteemidesse. Inimene võib võõrliikide levikule aidata kaasa teadlikult. Näiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse tahtlikult ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda hiiglaslikku sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima alates 1980ndatest
Paraku on inimesed juba havitanud ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest. o Võõrliigid looduses Võõrliikide imbumine loodusesse toimub sageli üsna märkamatult. Tihti võib võõrliik aastaid vaikselt põlluservas „oodata” ning siis soodsate keskkonnatingimuste tulemusel kiirelt edasi levida ehk invasiivseks muutuda, hakates kohalikke liike välja tõrjuma. Globaalse transpordivõrgustiku tõttu võivad mõned inimesega seotud liigid levida väga kiiresti tuhandete kilomeetrite kaugusele ökosusteemidesse. Inimene võib ka ise teadlikult võõrliikide levikule kaasa aidata. Naiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda suurt sarikalist väärtusliku silotaimena.
paikadesse, kuhu nad looduslikke levikumehhanisme pidi poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikute saareriikide probleemiks olnud võõrliikide invasioon on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks. Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Võõrliikide tekkemehhanismid: 1 Eurooplaste kolonisatsioon 2Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur 3Juhuslik transport laeva pilsi veed näiteks 4Biotõrje Liik muutub invasiivseks kui: 1Sattumiskohas pole liike, mis võõrliigi arvukust reguleeriksid 2Keskkond inimese poolt muudetud 3Inimesed teevad teadlike pingutusi sissetalumiseks 4Võõrliigil sugulasliike kellega hübridiseeruda geneetiline soostumine Eesti võõrliigid: kokku tänaseks 924 Kõige levinumad: Kühmnokk-luik. Kodutuvi Mink (ameerika naarits) Kährikkoer Jahifaasan Sosnovski karuputk jne. Mis põhjustab tänapäeval kliima soojenemist? CO2 sisaldus atmosfääris
hormoontundlikuks kasvajaks. Osad rinnavähid sisaldavad väga vähe hormoonretseptoreid ja neid nimetatakse hormoonretseptor-negatiivseteks. (Ibid) 9 Mõningatel juhtudel ei tungi rinnavähi rakud tekkekohast väljapoole, ümbritsevasse koesse, sellist vähki nimetatakse tekkekohaga piirdunud ("in situ") ehk mitte-invasiivseks rinnavähiks. (Ibid) Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks. Duktaalne rinnavähi ehk piimajuhakartsinoomi korral leidub vähirakke ainult rinna piimajuhades ja need ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav. (Ibid) Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks
maastik meenutaks nende kodumaad, kui ka selleks, et tabada jahil ja kalaretkedel harjumuspärast saaki) Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur (suurel arvul taimeliike on sisse toodud iluaianduses, põllumajanduses või karjamaadel kasutamiseks) Juhuslik transport (liike viiakse sageli paigast paika tahtmatult. Näiteks, patogeenid ja parasiitsed organismid rändavad koos nende peremeesliikidega) Biotõrje (kui teatud võõrliik muutub invasiivseks, on tavaliseks lahenduseks tema koduselt levialalt pärit kahjurite sissetoomine vohama kippuva liigi ohjamiseks) Haigused Veel üheks suureks ohuks liikidele ja kooslustele on haiguste üha intensiivsem edasikandumine, mis on tingitud inimtegevusest (näiteks võib elupaikade hävitamine suurendada haigust edasikandvate vektorite hulka ning kokkupuutest inimestega (näiteks metsloomade populatsioonid, mis saavad haigusi kontaktist läheduses elavate inimeste ja nende koduloomadega)
põletikud, proteesid, sobimatud hambatäidised, mis võivad limaskesta pidevalt ärritada. Atüüpiliste rakkude leidmisel, tuleb muutust ravida kirurgiliselt või vedela lämmastikuga külmutades. (Bogovski jt 1989.) Boweni tõbi on intraepidermaalne kartsinoom. See meenutab kiirguskeratoosi, mis välimuselt meenutab ketendavat psoriaasilaiku ning püsib ühel kohal aastaid, ega parane lokaalse raviga, näiteks kortikoidsalvidega. Laik võib areneda invasiivseks ogarakuliseks vähiks, mille raviks on kas operatsioon või külmutamine. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised epidermaalsed kasvajad Ogarakuline vähk on keratinotsüütide pahaloomuline kasvaja, mis kasvab läbi basaalmembraani allolevatesse kudedesse ja võib metastaseeruda. (või ogarakuvähk metastaseerub regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja kaugemalegi). Seda soodustab eelkõige päikese UVB-
o Loomiohustavad: Elukeskkonna hävimine ja killustamine. Servaaladel on muutunud tingimused - servaefekt Kaubanduslik jahipidamine - ca 10 miljardit USD/aasta metsikute liikidega: Kogumine lemmikloomadeks või looma kollektsioonidesse Kasutamine meditsiini uuringuteks, rahvameditsiinis Inimene peab kahjurloomaks kõik loomade rühmad Tulnukliigid 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks Keskkonna saastamine bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus Haigused o Loomadekaitse: Nimelinekaitsekategooriad Territooriumide kaitsekaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. Aktiivneja regulaarne kaitsejaht, tasakaalu kiskja-ohver,emas- ja isasloomad reguleerimine. Biotehnoloogiline kaitsepesakastid lindudele, loomade toitmine,
arvata, et botaanikaaedaes, parkides, arboreetumites, invasiivseid liike. Paraku pole ette teada, aiandites, iluaedades, põldudel, loomaaedades, missugune liik naturaliseerub ja missugune loomakasvandustes ja lemmikloomadena elab meil naturaliseerunud liik kujuneb invasiivseks. neid tuhandeid. Sisse toodud taimeliike kasvatatakse Väikese asurkonnana naturaliseerunud võõrliik üksnes avamaal umbes 4000. võib muutuda invasiivseks ka aastakümneid hiljem.
Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud).
Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud).
ning sellega võrdsustatud aladel. LOOMASTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine Servaaladel on muutunud tingimused servaefekt 2. Kaubanduslik jahipidamine kogumine lemmikloomadeks või loomakollektsioonidesse; kasutamine meditsiiniuuringuteks, rahvameditsiiniks. 3. Inimene peab kahjurloomaks kõik loomade rühmad. 4. Tulnukliigid 1/10 sisse toodud liigist muutub invasiivseks. 5. Keskkonna saastamine bioakumulatsioon, otsene mürgitamine; õhu, vee ja pinnase saastumine; kliimamuutus. 6. Haigused. Väljasuremine: Kohalik väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast 23 Väljasuremislained väga paljude liikide kadumine lühikese aja jooksul Millistel liikidel on oht välja surra? 1
kasutada spetsiaalseid nõelu ja tavalist süstalt, viimasel juhul tuleb proov otsekohe töödelda. Saada on ka hepariiniga mikrokapillaarid , nende eeliseks (nagu ka hepariiniga süstaldel) on, et verd võib mõnda aega säilitada. Nõel viiakse veresoonde, kuni helepunane veri pulseerides kapillaari tõuseb või süstlasse tungib. Pärast proovi võtmist tuleb torkekoht katta steriilse 857 tampooniga ja mõned minutid tugevalt peale suruda. Kui teil on olemas varustus, võite kasutada invasiivseks vererõhumõõtmiseks ettenähtud arterikanüüli, mille kaudu on võimalik võtta üksteisele järgnevaid proove seisundi muutumise hindamiseks. Kui analüüsi ei saa kohe teha, hüübib veri hepariiniga töötlemata süstaldes ja mõõta ei saa. Kui proov jääb pikemaks ajaks kapillari, võrdsustuvad veregaaside osarõhud õhurõhuga ja mõõtetulemus on vigane. Samal põhjusel ei tohi vereproov sisaldada õhumulle. Hepariin – vere hüübimist takistav aine
annaabi.ee 
