Reesi on 25. aastane, kuid näeb välja umbes 30. aastane. Naine oli silmatorkavalt hoolitsemata välimusega, riided mitte moodsad väga kulunud. Kasvatab 6. aastast tütart Merlit. Elab Pärnust edasi maal, seal väikestviisi majapidamine, seal elab koos ema, isa, venna, vanaema ja tädiga. Mees töötab hetkel Tallinnas, kuskil ehitusel. Tööd ei otsi, mingit haridust pole. Arvab, et kõik tööd, mis talle antaks oleks ju nagunii mingi miinimumpalgaga tööd. Soovib osta invaliidsusgruppi. Marilynil jääb mulje, et äkki Reesi on perekonna must lammas, kes ei saa oma eluga hästi hakkama. Kuid Reesi ongi laisk ja kaval, kes ei viitsi tööd teha, juua on ettem. Minu isiklik arvamus: Mulle meeldis see raamat. Kuna lugesin algul esimese osa ära ja vaatasin, et seal on kirjas, et raamatul on järg ehk teine osa, otsustasin selle ka ära lugeda. Ei pidanud pettuma oli ka huvitav ja kaasahaarav. Täiesti reaalne ja elupõhine raamat. Ehtne naistekas, soovitaks neile, kellel pole
sõltuvuses väliskeskkonnast ja see kehtib ka Agora suhtes, kuna kui on lumetorm siis on ettevõtte tegevus sellest tugevalt häiritud. Samas see nähtus kehtib peaaegu enamustele tänapäeva ettevõtetele. Teine koolkond, mis jääb esile on humanistlik koolkond. Humanistlik koolkond suhtub töötajatesse kui inimestesse, mitte nagu masinatesse ja mõistab iga töötaja eripärasusi ja vajadusi. Agora DC OÜ on selle kohapealt ääretult vastutulelik ja mõistlik ning annab ka tööd invaliidsusgruppi kuuluvatele inimestele ja mõistab nende vajadusi. Samuti Agora DC OÜ tunnustab enda töötajaid preemiatega ja üritustega, et näidata kollektiivile, et nad on siiski tähtsad ettevõtte jaoks. Lisaks ollakse avatud uutele ideedele, mis tulenevad just töötajate endi poolt, ning seda tunnustatakse kui töötaja lihtsustab tööd. Selline suhtumine töötajatesse soodustab ka seda, et töötajad annaksid endast rohkem kui nõutud. Kasutatud kirjandus Alas R. 2008. „Juhtimise alused“
annaabi.ee 
