uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänaseni teada, arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus
kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Euroopa Liidus kehtivad ahvide kasutamise kohta järgmised reeglid: § 371. Ahviliste kasutamine loomkatses (1) Loomkatses on keelatud kasutada ahvilist, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest, ja kui katse eesmärk on: 1) käesoleva seaduse § 35 punktis 2 nimetatud eesmärk ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks; 2) käesoleva seaduse § 35 punktis 7 nimetatud eesmärk. (2) Loomkatset on keelatud läbi viia, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil tehtava loomkatsega kaasneb tugev kauakestev valu või stress, mida ei ole võimalik leevendada. (3) Loomkatses on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL II
annaabi.ee 
