tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest vabaduse, kuid mõned otsustasid vabadusele vaatamata jätkata oma senist elu (Kõiv jt 2004). KOOLIÕPETAJAD JA ÕPILASED Keisririigi ajal hakati algharidust andma küll üha enam riiklikes koolides, kuid enne seda olid nad erakoolid, mis tähendas, et tihti olid õpetajateks vanaks jäänud talupojad, invaliididest sõdurid või haiged käsitöölised, sest algkooli asutamisluba oli igal vabal roomlasel. See 8 tähendas, et õpetaja pidi ise otsima koha tundide läbiviimiseks ning pidi tõusma varem, kui ülejäänud roomlased, kuna õpilased saabusid juba päikesetõusul. Õpitoas valitses karm distsipliin: tavalised karistused olid kepi- või piitsanuhtlus (Tiidus 1997). Keisririigi languse
Sellega pikenes küll tee Bastille'ni, kuid see-eest sai väikesest rühmast peagi suur rahvamass, sest inimesed olid juba ärganud. Bastille'd valvasid samuti Invaliidide pansionaadi asukad, mistõttu suurt kähmlust ei tekkinudki. Mõlemalt poolt lasti mõni pauk ja rahvamass oligi kindluses. Kuid oh üllatust! Vihatud absoluutse monarhia sümbol hoidis varjus oma kongides vaid seitset vangi (4 varast, kaks hullu ja üks kurjategija). Vangla garnisoniülem tapeti, sama saatus tabas ka neid invaliididest valvureid, kes vastupanu osutasid. Õhtupoolikul "vallutati" ka raekoda ja tapeti kaupmeeste gildi vanem, kes oli traditsiooni järgi linnapea. Kuningas käis tol päeval jahil. Õhtul Versailles' lossi jõudnud, kirjutas ta enne magama heitmist päevikusse: ,,Aujourd'hui rien." (Täna ei midagi.) Kui talle järgmise päeva hommikul Pariisi sündmustest teatati, hüüatas ta lihtsameelselt: "See on ju mäss!" Kuller aga vastas talle: "Ei, sire, see on revolutsioon!"
sest inimesed olid juba ärganud. Bastille’d valvasid samuti Invaliidide pansionaadi asukad, mistõttu suurt kähmlust ei tekkinudki. Mõlemalt poolt lasti mõni pauk ja rahvamass oligi kindluses. Kuid oh üllatust! Vihatud absoluutse monarhia sümbol hoidis varjus oma kongides vaid seitset vangi (4 varast, kaks hullu ja üks kurjategija). Vangla garnisoniülem tapeti, sama saatus tabas ka neid invaliididest valvureid, kes vastupanu osutasid. Õhtupoolikul “vallutati” ka raekoda ja tapeti kaupmeeste gildi vanem, kes oli traditsiooni järgi linnapea. Kuningas käis tol päeval jahil. Õhtul Versailles’ lossi jõudnud, kirjutas ta enne magama heitmist päevikusse: „Aujourd’hui – rien.” (Täna – ei midagi.) Kui talle järgmise päeva hommikul Pariisi sündmustest teatati, hüüatas ta lihtsameelselt: “See on ju mäss!” Kuller aga vastas talle: “Ei, sire, see on revolutsioon
annaabi.ee 
