Nemad kannatavad kõige rohkem, sest Teil on võimalus põgeneda. Ma palun põlvili nende inimeste eest. Nemad hakkavad kannatama ja siis saame meie süüdlasteks, sest me pole teinud kõike, mis on meie võimuses, et neid kaitsta ja armastada. Ma anun teid orbude ja leskede nimel, nende nimel, kes on maailma üksi jäänud, kuna nende vanemad, mehed, vennad ja lapsed on tapetud. Ma anun Teid, päästke need inimesed! Ma palun nende eest, kes saavad haavata ja jäävad invaliidideks. Nad on Jumala lapsed. Ma palun nende eest, kellel ei saa enam olema kodu, leiba ega armastust. Palun mõelge neile inimestele nii, nagu oleksid nad Teie lapsed. Lõpuks palun ma nende eest, kes kaotavad kõige väärtuslikuma, mis Jumal on kinkinud elu. Ma anun Teid, halastage meie vendadele ja õdedele. Jumal on nad loonud selleks, et me neid armastaksime ja austaksime. Meil ei ole õigust hävitada Jumala loodut. Palun, palun muutke
ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4
millekski ja nii annulleerus Ribbentropi visiidi ajal sõlmitud leping, mis kergendas Soome jaoks rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone. Helsingi lähedal asuv Porkkala poolsaar renditi 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasiks. Talvesõja ja Jätkusõja ajal kaotas Soome langenutena ühtekokku 86 000 inimest, 57 000 haavatut jäid invaliidideks. NL-le loovutatud alad moodustasid 12% Soome pindlast ja neilt aladelt evakueeriti umbes 420 000 inimest. Ometi suutis Soome sõjast välja tulla ja oma iseseisvust säilitada. Riik oli kogu aeg soomlaste administratiivse juhtimise all. Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu