ja uurimuse eesmärgist ( Jankowicz, 1991). Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotesduuridega. Samuti on erinevus teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusesse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitativse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapidava ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne
meetoditega, mis tavaliselt seotud kvalitatiivse uurimistööga. Kuid uurimus võib kogutud andmed kodeerida sel moel, mis lubab statistilist analüüsi. Teisisõnu, on üsnagi võimalik kvantifitseerida kvalitatiivsed andmed. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid ei ole seetõttu vastastikku välistatavad. Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses ja uuringu eesmärkides. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapandva ja usaldusväärse informatsiooni
Isiksus - terviklik süsteem, inimindiviidi psüühiliste omaduste struktuur, mis võimaldab tal täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele, moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on
Sellise teooria põhiraskuseks on vastavussuhte määratlemine, mis viis välja mõtteni, et tõde on tülikas käsitada korrespondentsina. Pragmatismi (kr pragma `tegevus`) tõeteooria sõnastati William Jamesi (1842-1910) poolt. Praegu elab pragmatism oma teist kõrgaega Richard McKay Rorty (1931 2007) kaudu. Väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi, tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Selline vaade tähendab aga juba üsna kaugele minemist intuitiivsest tõemõistest kui millestki objektiivsest, sest kasulikkus ei sõltu mitte ainult konkreetsest inimesest, vaid ka kohast, ajahetkest ja eesmärgist. Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas (James) Kolmas tõekäsitus- nn koherentsiteooria (ld cohaerentia `sisemine seos`) järgi on mingi väide tõene, kui ta on kooskõlas mingi süsteemi teiste tunnustatud väidetega 1. Nõnda defineerituna ei ole vastavus faktidele enam kriteeriumiks, samuti pole sel juhul mõttekas
! - “kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi”: tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
! - "kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi": tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
süsteemi seisukohalt peamised ning eristatavad vähemtähtsatest mittedistinktiivsetest tunnustest. Trubetzkoyl ei ole tähelepanu keskmes mitte foneemid kui segmendid, vaid foneemid kui distinktiivtunnuste kimbud. Kui üks tunnus (väärtus) on mingi foneemi seisukohalt liiane, siis ei võeta seda foneemi kvaliteedi määratlemisel arvesse. 9. Fonoloogilised opositsioonid - keeleteadusliku uurimise tarbeks ei piisa keelekasutaja intuitiivsest häälikusüsteemi struktuuri teadmisest. Tarvis on täpset analüüsiprotseduuri: tuleb leida häälikuüksused, uurida nende omadusi ning esinemisvõimalusi ja otsustada, missuguse vastanduste võrgustiku nad süsteemi tasandil moodustavad. Lihtsaim viis fonoloogilise opositsiooni kindlakstegemiseks on otsida minimaalpaari e sellist sõnapaari, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. 10
tahab teesi tõestada põhjendeid valimata, neid teineteisele kuhjates. Eksimused tõestus Mõistet "eksimus" kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb inimese veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Loogiline viga arutluskäigus selle alla ei kuulu. Ratsionaalsed eksimused tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne). Irratsionaalsed eksimused tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine (petmine) on tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. (Ka teadlik desinformatsioon) Desinformatsioon - väärinformatsiooni levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki. Eristatakse ettekavatsematut ja ettekavatsetut valetamist. Esimesega on tegemist
Nii on tehtud ka allpool. Teine võimalus on vigu liigitada tahtlikkuse alusel: tahtmatud vead (eksimused) ning tahtlikud vead (eksitamised). Terminit ,,eksimus" kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada, et loogikaviga polnud tahtlik. Eksimusi võib jagada ratsionaalseteks eksimusteks, mis tulenevad teadmiste puudulikkusest (väärad hüpoteesid, väärad väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne), ning irratsionaalseteks eksimusteks, mis tulenevad soovmõtlemisest, intuitiivsest mõtlemisest ja arutluse kontekstile mittevastavast mõtlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tahtmatud formaalsed vead tulenevad loogikareeglite rikkumistest, mis võivad olla tingitud teadmatusest, oskamatusest või soovmõtlemisest. Arutlustes esinevaid tahtmatuid vigu nimetatakse ka paralogismideks.10 Tahtlikud vead on otsesed või kaudsed eksitamised. Otsene petmine (tüssamine) on ebaadekvaatse info teadlik levitamine ehk tahtlik desinformatsioon. Tahtmatu
annaabi.ee 
