Siiski näib usutav -- apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu. Tõeliselt olev väljendab end meie alateadvuse intuitiivses tunnetuses ja me teadvustame seda ufo-fenomeni näol. Ufo-fenomen on äärmiselt laialdane ning mõistusele raskesti mõistetav, mis teeb ta 7 MINU ARVAMUS UFOde iseloomulikuks jooneks on nende võime lennata tohutu kiirusega, arendada sellist kiirust silmapilkselt täielikust paigalseisundist, samuti võime sooritada järske, isegi 90
Järelikult on arutluskäikude paikapidavuses põhimõtteliselt alati loogiliselt võimalik kahelda ning absoluutselt kindla teadmise allikana ei saa arutlus osutatud puuduste tõttu ja eksperimendi tingimuste kohaselt siiski kõne alla tulla. Neljanda teadmiste allikana vaatleb Descartes veel nn. "lihtsaid mõisteid" (lihtne filosoofias tähendab "jagamatu", intuitiivselt, ühtse mõtteaktiga tervikuna haaratav). Kogu varasem filosoofiatraditsioon on lähtunud sellest, et niisuguses intuitiivses mõtlemises ei saa olla eksitust. Siin kas mõistetakse või ei mõisteta, kuid kui mõistetakse, siis täielikult. Nii Platon kui ka Aristoteles lähtusid sellest, et kui inimese mõtlemine on piisavalt puhastatud eksitavatest ja ebakindlatest meelemuljetest, siis on ta võimeline n.ö. intellektuaalses intuitsioonis tõest tabama. Descartes on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsides absoluutselt kindlat teadmist, arutleb ta
annaabi.ee 
