kaotab ta naha kaudu vedelikku kuni 100g/m2 tunnis. (Kelsey & McEwing 2008.) 5.5. Intubeeritud lapsega suhtlemine ning turvalise keskkonna tagamine 5.5.1. Intubeeritud lapsega suhtlemine Suhtlemine ei sisalda ainult sõnalise keele kasutamist kõnes ja kirjas, vaid ka informatsiooni sõnatut edastamist näoilmete ja kehaliigutuste abil. (Roper jt 1999.) Intubeeritud lapsega suhtlemine on probleemiks intensiivravi osakondades. Lisaks intubatsioonile võib suhtlemine olla häiritud sedatiivsete ainete, opiaatide kasutamise, muutuva teadvuse taseme ning hirmu tõttu (Weilitz 1991). Üks tähtsamaid oskusi, mida nõutakse intensiivravi õdedelt, on oskus suhelda. See nõuab kannatust, motivatsiooni, arusaamist patsiendist kui indiviidist, visadust ja kogemust tagada patsiendiga suhtlemine arusaamise ja vastamise tasandil. On olemas mitmeid alternatiivseid
Protseduur eeldab aga hästi treenitud personali. Reanimatsiooni tingimustes tehakse intubatsioon ilma ravimiteta. Selle eesmärk on tagada hingamisteede toimimine ning see annab meile võimaluse teha ventilatsiooni ilma südamemassaaži katkestamata. Intubatsioonikatse ei tohiks katkestada südamemassaaži rohkem kui 5–10 sekundiks. Kehtib reegel: pigem tõhus hingamiskotiga ventilatsioon kui halb intubatsioon. Heaks ja lihtsamaks alternatiiviks intubatsioonile on kõritoru või kõrimaski kasutamine, mida on võimalik sisestada ilma südamemassaaži katkestamata. Defibrilleerimist mittevõimaldavate südameseiskuste võimalikud reversiivsed põhjused Kui reanimatsiooni juures viibivad patsiendi lähedased, võib S-HAREV-skeem (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaade, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“) aidata jõuda vereringe seiskumise võimalike põhjusteni. Reanimatsiooni ajal tuleks arvesse võtta võimalikke põhjusi
annaabi.ee 
