Orotrahheaalse intubatsiooni korral esineb võrreldes nasotrahheaalse intubatsiooniga vähem lamatisi ning nende teke on seotud peamiselt intubatsioonitoru mansetiga. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral esineb lamatisi ja naha kahjustusi veel ka ninasõõrmetel (Morton jt 2005). Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidel võib esineda rohkem akuutset sinusiiti, mis omakorda võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid Aspiratsioonisüsteem ja -kateetrid Aspiratsioonisüsteem on haigla seintesse paigutatud alarõhku tekitav seade. Aspiratsioonisüsteemile lisatakse aspiraator, milles on hekordne eritiste kogumiskott ja steriilne aspiratsioonikateeter, millega teostatakse aspiratsioon (Iivanainen jt 1997). Trahhea aspiratsioonikateetreid on kahte tpi: hekordne ja psiaspiratsioonikateeter ehk suletud aspiratsioonissteem
“ Poiss noogutab nõrgalt. Isa astub sisse, käes kurgu-, nina- ja kõrvahaiguste osakonnast väljakirjutamise saatekiri haiglalt, kus Christian oli hiljuti sees häälepaelte polüüpide tõttu. Operatsiooniaeg on kokku lepitud järgmiseks nädalaks. Vahepeal on insipiratoorne striidor selgelt kuuldavaks muutunud, pingutus iga hingetõmbe tegemiseks on suurenenud. Kiirabiarst paneb rohelise kanüüli kubitaalveeni ning palub teil see fikseerida, samal ajal kui õde teeb ettevalmistusi intubatsiooniks. Siis selgitab kiirabiarst poisile, et ta aitab tal maski ja ambukotiga hingata. Selleks asetatakse Christian diivanile, et tema juures oleks põlviliasendis mugavam töötada. Kuid hingamise toetamine 100% hapnikuga ei suurenda saturatsiooni, see jääb endiselt 60% tasemele. Alustatakse narkoosi Etomidaadi, Fentanüüliga ja Lystenon pannakse süstlaga valmis. Esimene intubatsioonikatse ebaõnnestub, õde paneb kiirelt valmis skalpelli ja klemmid. Pärast uut
annaabi.ee 
