Mis on kunst – institustionaalse esteetika kimbatus
vastuollu tema eelnevate seisukohtadega, tekitab lugejas umbusaldust teoreetiku pihta.
Ka ilmneb viimases lõigus autori seisukoht, mis pigem ei ühti Dickie omadega. Olgu öeldud, et
kunstipraktika kui süsteemi punktid, mis Dickie välja tõi, on siiski autorile vastuvõetavad ja
mõjuvad.
Kokkuvõtteks teeb Margit Sutrop kõiki eelnevalt väljatoodud uurimusi arvesse võttes järelduse,
et kuigi kunsti intitutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse mis on kunst, satub
intstitutsionaalne kunstiteooria ka ise pidevalt selle koha pealt kimbatusse.
Analüüsi tulemusena võib öelda, et kõiki need katsetusi kunstidefinitsiooniks võiks vaadelda
pigem kui lihtsalt katseid öelda, mis on kunst kõikides eri kunstipraktikates. Kui unustada pidev
vajadus defineerida kunsti igal pool ja igal ajal võiksid need kõik teooriad olla hoopis apiks
erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel.
- Iseloomusta artikli keelekasutust ja stiili
annaabi.ee 
