Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid
julgustab klienti, et ta leiaks oma koha individuaalses maailmas. Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks. 4. transformatsioon kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli. Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust. Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2
psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid. Wundt väitis, et psühholoogid suudavad aruannete kaudu, mida inimesed oma reaktsioone kirjeldades andsid, mõista teadvuse struktuuri. Wundti strukturalism ei pidanud ajaproovile vastu, kuna psühholooge ei rahuldanud oletus, et introspektsioon suudab psüühika
Psühholoogia kujunemisel iseseisvaks teaduseks oluline koht loodusteaduste eeskujul. Kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia kui distsipliini alguseks 1879 a, mil Wilhelm Wundt ( 1832-1920) rajas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. (Olulisemaid töid: 1873 e.k. Füsioloogilise psühholoogia printsiibid; Grundzüge der 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 8 physiologischen Psychologie). Ta nimetas oma uurimismeetodit introspektsiooniks teatud ettevalmistuse saanud inimesed, kirjeldasid seal psühholoogidele endaga toimuvat, mida seostati siis vastavalt teatud füsioloogiliste protsessidega. Eksperimentaalpsühholoogia suund. Wundti peetakse laboratooriumipsühholoogia alusepanijaks. - Teatud stiimulite abil esilekutsutud füüsiliste reaktsioonide mõõtmine saamaks teada midagi mentaalsete protsesside kohta. Oluliseks kriteeriumiks sai eksperimentide korratavus ja mõõdetavus.
neile tuginev käitumine mõõdetavad. Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel inimeste individuaalseid iseärasusi kindlaks teha. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi (pinget, kahtlusi, ettevaatlikust, ebaloomulikkust), mis tekivad katsealuses teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Treenitud enesevaatlust professionaalse psühholoogi poolt, mille raames kõik ülearune püütakse subjektiivsest elamusest või selle kirjeldusest kõrvaldada, nim analüütiliseks introspektsiooniks. Ekstrospektsioon on teise inimese välise käitumise jälgimine. (objektiivsem) Ekstrospektsiooni erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse võimekus- ja isiksusetestideks. Objektiivtestid välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (tavaliselt korrelatiivne seos isiksuse teatud psühholoogiliste omadustega)
annaabi.ee 
