tolle skaala tipus siis juhtis ta tähelepanu võimalusele, et teadmise ja uskumuse vahel ei ole introspektiivset vahet. Introspektsiooni seisukohast ei ole see erinevus kaugeltki niisugune nagu erinevus vihkamise ja armastuse vahel, mida me kõik oskame eristada. Teadmise ja uskumise erinevus on võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid. Teadmine on tõene uskumus või arvamus. Ülim mida me introspektsiooniga suudame kindlaks määrata, on see, et me päriselt usume, P. Kas P on tõsi ei näi kuidagi sõltuvat faktistv, et meil on vastav uskumus ja on kindel, et mitte miski meie psühhol.seisundis ei võimalda eristada tõeseid uskumusi vääradest. Tõesust ja väärust määravad asjaolud, mis jäävad väljaspoole fakti: tõesus ja väärus sõltub sellest kas maailm toetab öeldut või mitte.N: Jüriöö lahing toimus 1343, ei loe välja, kas see on tõene või väär
Retroproduktsioon e tagasivaatus oma psüühilise elu tagantjärele, hilisem uurimine/vaatlemine. Treenitud enesevaatlus professionaalse psühholoogi poolt , mille raames ülearune püütakse kõrvaldada analüütiline introspektsioon. Oluline roll on uute ideede genereerimine, mida hiljem püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Tulemuslikum on introspektsiooni kasutamine eksperimendi tingimustes. Ekstrospektsioon on teiste inimeste väline vaatlus. Introspektsiooniga võrreldes objektiivsem. Kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid (filmimine, helisalvestus). Kuid miinuseks on see et varjatuks jääb subjektiivne külg tunnused, elamused, kujutlused, mõtted jne. Võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskusi, vilumusi ja ka mõningaid isiksuseomadusi (väärtusorientatsioon, hoiakud, korralikus, täpsus, põhjalikkus jms). Erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs.
annaabi.ee 
