Maailmakirjanduse lühiülevaade
loob maailma armastusväärsed asjad, ning loob maailma armastuse. Jumala armastus oli ülim,
kuid võis nautida ka muude asjade armastamist. Mõte, et armastus on ülendav, kajastub nt
Boccaccio ,,Dekameronis", kus armastus teeb mühaka inimese tsiviliseerituks ja arukaks.
Relatiivsuse mõiste ilmus Montaigne'iga. Ta oli Bordeaux' raehärra, kes kirjutas esseid.
Essees ,,Metslasest" tõi ta välja kultuuri relativismi, mitte absoluutsuse. Tema esseed olid
introspektsioonid kirjutades mingitest asjadest, kirjutab ta ka endast.
Naeru tõi perifeeriast tsentrisse Rabelais. Narr, kelm, hull olid ideaalsest keskajakirjandusest
välja tõrjutud. Naer omandas desakraliseeriva või teistmoodi sakraliseeriva tähenduse. Narrid
olid keskajal olemas satiirides, nüüd aga jõudsid lausa õukonnakirjandusse, nt ,,Raevunud
Orlandos". Ka Firenzes, Luigi Pulci kirjanduses. Naeru kätte suremine Pulci raamatus oli
seotud uue korra tekkimisega kaosest.
annaabi.ee 
