Enn vetemaa
Tähendusrikas on kodu puuduolek romaani maailmas. Iilime ei jõuagi oma
eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu.
,,Väike reekviem suupillile" ja ,,Munad hiina moodi" esitavad piirsituatsioone suletud ruumis: kirik esimeses,
haigla teises romaanis. Tegevuspaigad, millega seonduvad mittetriviaalsed olukorrad ja mis viitavad surmale,
aitavad luua psühholoogilisteks uuringuteks kohaseid nö laboratoorseid tingimusi. Suletud ruum ajendab
tegelaste introspektiivseid ajarände.
,,Väikeses reekviemis" on kolm meest sõja lõpu eel Saksa võimude eest varjunud kirikusse, mis on neile sel
viisil nii traditsioonidest pühitsetud pelgupaik kui ka vangla. Vetemaa aktiviseerib eeskätt kiriku kui
pühakojaga seotud tähendusi, mida vaheldumisi kinnitatakse ja kummutatakse. Kirik kui kristliku eetika
sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse
annaabi.ee 
