ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi tehtud, kuigi kohati arusaamatu, kuna etenduse esimesel poolel oli teksti raske jälgida ning vaheajale minnes seisid arusaamatuses. Teise poolega viidi see arusaamatus minema ning said lõpuks aru, mille ümber see tegelikult keerles ja miks see just niimoodi oli etendatud. Naerdes ja teadmatuses olles muutis selle etenduse intrigeerivamaks, pannes sind mõtlema, mis edasi saab. Lõpetuseks ütlen, et see oli etendus, mida vaataks veelgi ning see ongi etenduse üks parimaid omadusi.
konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd
filmivaataja fantaasiate mahukust. Ning vaevalt on alati leida filminäitlejaid, kes vastaksid ja sobiksid täpselt kirjandusteose tegelaskujudele või lugejate ettekujutustele nendest. Raamatust, kirjutatud sõnast filmi tegemine tähendab ikka teksti originaalist millegi säilitamist, millegi muutmist, millegist loobumist ja millegi juurde lisamist pildikeelde. Seda kõike saab kirjanduse ja filmi puhul lahendada aegruumi abil, mis annab piiramatud võimalused selleks. Veel huvitavamaks ja intrigeerivamaks muutub kirjandusteose muutumine filmikunsti teoseks, kui kirjandusteost tuleb tõlkida võõrast keelest koos kaasatuleva erineva kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud
edasi elada. Nende armastuse käes kannatasid ka lapsed, kes peale vanemate surma said halva kohtlemise osaks. Kui teose tegelased oleks juba alguses leppinud sellega, et ettekuulutus neid kätte saab, oleks nad eeldatavasti armastamise enda jaoks ära keelanud ja lugu oleks olemata jäänud. Võibolla oleks selline lahendus isegi parem olnud. Armastus "Noore Wertheri kannatustes" oli palju inimlikum ja ka lugejale tuttavam ning kergemini suhestuv. Üheks põnevamaks ja intrigeerivamaks teemaks on alati olnud armukolmnurgad ja traagiline romaan. Enamuse loetud teoste ühiseks nimetajaks on surm. Alati keegi sureb. Nii ka Werther, kes end armuvalus ära tapab. Noormees ei suuda enam edasi elada, kui ta mõistab, et on väljapääsmatus olukorras. Tal on sügav armastus oma sõbra Alberti pruudi Lotta vastu. Ta mõistab, et armastus jääb vastuseta ja sünnitab ilu asemel ainult valu. Tegelikult pole tunded täiesti ühepoolselt. Ka neiu tunneb Wertheri suhtes
Ümberpööratud tõenduskoormuse erandlikkust Eesti õigusruumis on tunnistanud ka põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni ning veelgi enam ta on pidanud seda potentsiaalseks probleemiks, kuid siiski väitnud, et "õiguskorda Euroopa Liidu õigusega harmoneerides meil tuleks ka see põhimõte omaks võtta7". Võiks tõstatada küsimuse, kas sellise regulatsiooniga on võimeline töötama komisjon, mis "oma tegevuses ja otsustes sõltumatu ja erapooletu"(§ 12 p 2). Seaduseelnõu kõige intrigeerivamaks osaks on soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamise osa. Eelnõu lubab rakendada erimeetmeid (kuid ei nimeta midagi konkreetset), arvata võib, et nendeks on nt kvootide kehtestamine. Euroopa Liidu asutamislepingu 141. artikkel lubab eelpoolnimetatud erimeetemete kasutuselevõttu võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Samas on tunnistanud Euroopa Kohus automaatse eelistuse andmist ühele soole Ühenduse seadusandlusega vastuolus olevaks
annaabi.ee 
