ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a
See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga
b. Lühiajaliselt on seos tööpuuduse ja inflatsdiooni vahel ilmsem c. Lühiajaliselt puudub seos tööpuuduse ja inflatsiooni vahel d. Seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel on ainult pikaajalises ajahorisondis e. Õiged vastused c) ja d) Küsimus 13 Allpooltoodust ei oma ühist tootmiskulude kasvust tingitud inflatsiooniga: Vali üks: a. hõive ja tootmise kasv b. kulutuste kasv toodangu ühiku kohta c. töötasu tempo eeliskasv d. pakkumise šokid e. intressitaseme kasv Küsimus 14 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest: Vali üks: a. 2% b. 3% c. 4% d. 5% e. tunduvalt rohkem kui 5% Küsimus 15 Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: Vali üks: a. suurenes 2% b. suurenes 18% c. alanes 2% d. alanes 18% e. jäi samale tasemele Küsimus 16 Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada: Vali üks: a
Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused: · Maja ostmine/ ehitamine/ renoveerminine · Õppelaenu maksimine · Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas) · Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud)
a) need, kes saavad fikseeritud nominaaltulu; b) need, kelle nominaaltulu kasvab, kuid aeglasemalt kui hindade tase; c) need, kellel on rahalisi sääste; d) need, kes muutusid võlgnikuks ajal kui hinnad olid madalamad; e) õiged vastused b) ja d). 12. Mis allpooltoodust ei oma ühist tootmiskulude kasvust tingitud inflatsiooniga: a) hõive ja tootmise kasv; b) kulutuste kasv toodangu ühiku kohta; c) töötasu tempo eeliskasv; d) pakkumise sokid; e) intressitaseme kasv. 13. Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: a) majandus areneb täishõive tingimustes; b) SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed; c) tööjõu arv ei kasva; d) õiged ainult vastused a) ja b); e) kõik vastused õiged. 14. Kiireneva inflatsiooni tingimustes intressimäär: a) langeb, sest langeb raha hind; b) langeb, sest langeb hõivetase; c) kasvab, sest raha hind langeb;
väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 16. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct – kupongimakse perioodil P – võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N – lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega) r – turu intressimäär n – perioodide arv kuni lunastamistähtajani YTM* – võlakirja tulusus tähtajani (ligikaudne) Võlakirjade puhul eristatakse tulumäärasid 1 Tulusus tähtajani (Yield-To-Maturity, YTM) 2
on keskpankade hulgas üha enam levinud. Üldiselt aktsepteeritavaks on muutunud põhimõte, et juhul, kui keskpank on loonud laenuvõimaluse pankade ajutiste rahavajakute katmiseks, siis peavad pangad maksma turumäärast kõrgemat intressi ja kindlasti ka tagama sellise laenu mõne keskpanga poolt eelnevalt aktsepteeritud väärtpaberiga. Eelkirjeldatud kujul üles ehitatud laenuvõimaluse intress on automaatselt rahaturu intressitaseme ülempiir, kuna pankadel pole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt. Ajutiselt liigsete vahendite hoiustamisvõimaluse puhul on keskpanga makstav intress pankadevahelise rahaturu intressimäärast mõnevõrra madalam. Selline intress on 21 omakorda pankadevahelise rahaturu intressitaseme alampiir, kuna üksteisele pole otstarbekas laenu anda odavamalt, kui keskpank maksab raha hoiustamise eest.
· Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11
suurendavad iganädalased tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Peamine eesmärk siluda ootamatutest likviidsusolukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi. Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Võivad toimuda regulaarselt või üksiktehingutena. Lisaks 1. Reaalmajanduse ja rahandussüsteemi seosed 2. Eraisikute nõudlus finantsteenuste järele
Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11
Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda.
liikmesmaade keskpangad. 2.Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud on igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Kasutatakse kolmekuulise tähtajaga standardtingimustega pöörd- repotehinguid. Need tehingud toimuvad vastavalt ette teadaolevale ajagraafikule ning neid viivad läbi liikmesmaade keskpangad. 3.Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Nende peamine eesmärk on siluda ootamatutest likviidsus-olukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi. Eelkõige kasutatakse pöördinstrumente, kuid välistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja tähtajaliste hoiuste kaasamised. lepingu tingimused sõltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmärkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmes-maade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes võib Euroopa Keskpanga nõukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKp-s otse. 4.Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni
peab tõusma, siis väärtpaberite hind langeb ja tuleb aeg neid osta) 10 24. Võlakirjade hind ja intressimäär Raha omamise (likviidsuse) alternatiiv on hoida võlakirju, mis toovad intressitulu Võlakirja hind ja tulusus sõltuvad valitsevast intressitasemest turul. Võlakirjade hind ja intressimäär liiguvad vastupidistes suundades: Intressimäära risk: võlakirjade tulususe ja hinna muutust tänu intressitaseme muutusele turul Kupongvõlakirja hind ja turu intressimäära muutus kus Ct kupongimakse perioodil P võlakirja hind (fundamentaalne väärtus) N lunastamisväärtus (reeglina võrdub nimiväärtusega)
Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda.
Mõõtes reaalset aega, mis kulub kõikide intresside ning põhiosa maksete kogumiseks. Seega võib näiteks varasemate tagasimaksete korral olla võlakirja kestvus märgatavalt lühem tema tegelikust kehtivusajast. Juhul kui intressitase hakkab tõusma. Järelikult lühem reeglina fikseeritud intresside kestvus, kui intressid tõusevad. Seega võib tõdeda, et kahe sama kestvusega finantsinstrumendi hinnasõltuvus väikesest intressitaseme muutusest on samasugune. Selline omadus on oluline, et pangad suudaks oma hetke ja tulevikuväärtusi paremini hinnata.
Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda.
ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu)
(mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%. Portfelli keskmist intressi ei avaldata, ligikaudse arvutusega on see suurusjärgus 50%.2 Lätis kehtib aruandluskohustus tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele (kes ei ole kommertspangad) alates 1. jaanuarist 2013 ning Läti Tarbijakaitseametile on esitatud esimese poolaasta andmed3. Vastavalt esitatud aruandele jäid kiirlaenude kaalutud keskmised aastaintressid Läti turul 2013. a esimesel poolaastal vahemikku 99-103%
annaabi.ee 
