Intressiperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jaoks intressi arvutatakse. Arvestusperioodiks ehk kasvitamis- perioodiks nimetatakse ajaperioodi, mille jooksul kapitali kasvitatakse. Kui intressi- perioodi pikkus erineb ajaühikust s.t. aastast ,siis leitakse intressi väärtus järgmise valemiga Intresside arvutamiseks on väljakujunenud mitmed arvutusmeetodid, mis sõltuvad aja arvestamise erisustest. Mõõtarvu, millega väljendatakse intressiperioodi pikkust nimetatakse kestuseks, mida väljendatakse kas päevades või aastates. Viimasel juhul leitakse ta samades ühikutesmõõdetud intressiperioodi pikkuse ja intressi baasperioodi pikkuse suhtena. Tulenevalt sellest on toodud kuus erinevat intressi arvutamise meetodit. Erinevus meetodite vahel sõltub sellest, kas aastasiseselt mõõdetakse intressiperioodi pikkust 30 päevaste kuudega või kalendrikuudega. Kui mõõdetakse 30 päevaste kuudega , siis on tegemist lihtajaga.
100 000.- 1.a. 110 000.- 2.a. 121 000.- PV TV1 TV2 t0 t1 t2 Intresside arvestus võib toimuda kas lihtintressina või liitintressina: - Lihtintress (ingl. simple interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus laenu algsummalt, kui laenuvõtja maksab laenuandjale intressi iga intressiperioodi lõpus. - Liitintress (ingl. compound interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus nii laenu algsummalt kui ka eelnevate intressiperioodide maksmata intressilt. TV tuleviku väärtus PV praegune väärtus TVn = PV * (1 + i)n
LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav likviidsuspiirang pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga 5
võrreldes lihtintressiga TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood 2. intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga 3. intressiteguri väärtus kasvab kui kasvab intressiperioodi kestvus mille jooksul kehtib antud intressiperioodi määr intressiarvestus võib toimuda tihemini kui kord aastas TVn=PV(1+(i/m))nm m- arvestusperioodide arv intressimäär võib olla nominaalne või tegelik. Nominaalne intressimäär on see mis lepitakse kokku lepingus. Tegelik intressimäär võib erineda nominaalsest, seda nim veel aasta intressimääraks. AIM= PV(1+(i/m)m-1 AIM- aastaintressimäär
(a) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (b) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (c) kolmandas järjekorras Intressi katteks; (d) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 8. INTRESSIARVESTUS JA ENNETÄHTAEGNE TAGASIMAKSE 8.1. Laenu kasutamise eest kohustub Laenusaaja tasuma Laenuandjale Lepingus sätestatud Intressi ja muid Makseid Lepingus sätestatud määrades ja tähtpäeva(de)l. Intressi arvestamisel Laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest lähtub Laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja Lepingus kokkulepitud Intressi määrast (lepinguline intressimäär on toodud punktis 4.1 toodud tabelis). Intressiarvestus algab Laenu Laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb Laenutähtpäeval. 8.2. Laenusaaja võib Laenulepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne Laenusaaja Laenu kasutamata jätmise ajale langevat Intressi ja muid kulusid. Laenusaajal on kohustus
PVIFAi,n - annuiteetsete maksete nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatav intressitegur; A - annuiteetne makse ehk igas perioodis tehtava makse suurus; Tegelik intressimäär: Valdav enamus ajaväärtuse valemeid kasutab intressimäära, mis lisandub investeeringule üks kord aastas. Teatud juhtudel makstakse aga intresse tihedamalt, kui üks kord aastas. Kuna tegemist on liitintressiga, kujuneb lõpptulemuseks aastast lühema intressiperioodi jooksul suurem summa. Tegelik aasta intressimäär (EAR effective annual presentage rate) avaldub seosest: i nom m EAR = (1 + ) -1 m i intressimäär; m intressi juurdearvestuse kordade arv aastas; Tegelik intressimäär pideva juurdearvestuse korral EAR = e i - 1
· ei kasutata arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · eelduseks arvelduskonto omamine; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiustest kõige kõrgem intressimäär. Alljärgnevalt käsitletakse hoiuintresside arvutamismetoodikaid. Enamasti kasutatakse kolme meetodit: progressiivmeetod, perioodi vähima ehk püsijäägi meetod ja saldomeetod. Progressiivmeetodi puhul arvutatakse intressid igalt algselt hoiustatud summalt ja igalt lisandunud või välja võetud summalt kuni intressiperioodi lõpuni. Perioodi vähima jäägi ehk püsijäägi meetodi puhul leitakse intressid mingi ajaperioodi kohta eraldi selle perioodi vähimast kontojäägist. Saldomeetodi puhul tuleb kõigepealt leida saldod. Saldoks (net balance) nimetatakse hoiuse konto jääki mingil hetkel. Hoiuse saldo määratakse hoiuse muutumise iga korra järel. Pärast saldo muutumist tuleb leida püsiva saldo summa (M): 15