Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine Rahanduspoliitika – tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitevate poliitikute taotlusest. Rahanduspoliiikat ei tohi segi ajada rahapoliitikaga (e monetaar-), mis juhib raha pakkumist ja valuuta
Liigitus tulu teenimise järgi: Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. 46.Börsiindeks - suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil 47. Arbitraaz - tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 48. Efektiivne turg: Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades.
turul peegeldavad finantsvarade hinnad kogu olulist infot, siis võivad investorid kindlad olla, et nad maksavad varade eest alati õiget hinda, st hinda, mis, väljendab varade tegelikku väärtust. 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Võlakiri on väärpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Liigitus: Kestuse järgi: *lühiajalised tähtaeg kuni 1 aasta *keskmise pikkusega tähtaeg kuni 7 aastat *pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat *munitsipaalvõlakirjad kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud *ettevõtete võlakirjad ettevõtete poolt emiteeritud Tagatise alusel: *Tagatiseta emiteeritavad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme
Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 62. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus,