Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aegadel on laenupakkujatel kombeks SMS laenude puhul küsida laenajatelt nende isikuandmete kinnitamist elektrooniliselt enne SMSi teel laenu väljastamist. Kiirlaenude tähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse, ning aastaseks keskmiseks intressimääraks on 300%-400%. Paljud laenupakkujad võimaldavad enda pikemaajalistele klientidele ja püsiklientidele soodsamaid intressimakseid ja tavapärasest maksimumist (5000 krooni) suuremaid summasid. Üldjuhul saadakse peale taotlemist enda kontole laenusumma näiteks 1000 krooni, mille peab tagasi maksma näiteks 1 kuu jooksul. Lisaks 1000 kroonile peab klient tagasi maksma ka teenustasu, mis jääb üldjuhul 300 krooni lähedale. Seega on kuu aja pärast kokku vaja laenuvõtjal tagasi maksta 1300 krooni. Sellisel juhul kujuneb aastaseks intressiks 350%, mis
2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi hiljemalt 21.09.18 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % kuus. 2.4. Laenusaaja kohustub tasuma, kuni laenu täieliku tagastamise päevani intressimakseid iga kuu 20 ndaks kuupäevaks Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.5. Kui Laenusaaja teeb Laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi Lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.5.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.5.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4
(ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel. 48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg Nimiväärtus võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal. Kupongiintressimäär võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, mis on väljendatud protsendina nimiväärtusest, mille põhjal tasub laenuvõtja perioodilisi intressimakseid. Lunastamistähtaeg päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse. 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja turuhinna langus suuremat tulusust. 50. Võlakirjade reitingute olemus See näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja tagastada täielikult laenatud raha põhisumma tähtajal. See lihtsustab võlakirjade omavahelist võrdlemist. 51. Börsiindeksi olemus
Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine Rahanduspoliitika – tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitevate poliitikute taotlusest.
(mida saaks oodatavalt ka maha müüa) 180 000 tükini aastas. Täiendavalt, et endale suuremat t müügihinda 20% võrra. Vana seadme mahakandmisega ettevõttele min Kuna uus tehnoloogia on kallim, siis tähendaks selle kasutuselevõtmine püsikulude kasvu tasemeni 5 suuruses 100 000 eurot selleks, et soetada uuemad seadmed. Laenu intressimäär on 5% ning va intressimakseid; laen on tähtajatu (ehk laenu põhiosa ta Milline on ettevõtte praegune puhasmarginaal (net margin) ja milliseks see Kuidas muutub ettevõtte koguvõimendi (DTL või DCL) ülemineku Endine Uus Turunõudlus 200000 180000 Turu osa 50% 50%
LIIGITUS INTRESSIDE MAKSMISE JÄRGI Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed – VT TÖÖLEHT Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi 50. Võlakirjade reitingute olemus Võlakirja krediidireiting näitab emitendi rahalist võimekust teostada intressimakseid ja
(ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene
(ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär
poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga. Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga). Mida suurem emissioon seda odavamaks muutub võlakiri pöördproportsionaalne seos.
Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk).
Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Liigitus tulu teenimise järgi: Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. 46.Börsiindeks - suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil 47. Arbitraaz - tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 48. Efektiivne turg: Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades.
objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes.
objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete suurenemisega või muude ärikulude suurenemisega. 35. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe brutorentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes.
Et efektiivsel turul peegeldavad finantsvarade hinnad kogu olulist infot, siis võivad investorid kindlad olla, et nad maksavad varade eest alati õiget hinda, st hinda, mis, väljendab varade tegelikku väärtust. 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Võlakiri on väärpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Liigitus: Kestuse järgi: *lühiajalised tähtaeg kuni 1 aasta *keskmise pikkusega tähtaeg kuni 7 aastat *pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat *munitsipaalvõlakirjad kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud *ettevõtete võlakirjad ettevõtete poolt emiteeritud Tagatise alusel:
4.1.3. Intressimaksete iseloom Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong- ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest (näiteks baasintressimäär). 4.1.4. Tagatis Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada vastavalt tagatisega ja tagatiseta võlakirjadeks. Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad eelnevalt mainitud kommertspaberid ja muud lühiajalised
jooksul 4,7%. Kuigi üleilmsed intressimäärad 2009. aastal alanesid, ei vähendanud see kodumaiseid intressimäärasid (vt joonis 1). Nimelt tasakaalustas langeva baasintressimäära mõju intressimarginaali kasv. Kokkuvõttes osutus Eesti rahapoliitiline keskkond 2009. aastal märkimisväärselt kitsendavamaks kui 2008. aastal. Üleilmse intressikeskkonna leevenemine aitas küll vähendada varem väljastatud ujuva intressimääraga laenude intressimakseid, kuid uute laenude intress imarginaalikasv vähendas laenunõudlust märkimisväärselt. EESTI MAJANDUS AASTAL 2010 Rahapoliitiline keskkond püsis 2010. aastal leebe. Rahapoliitilise intressimäära tase oli euroalal madal, Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär püsis kogu aasta jooksul muutumatult 1% tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia. Kui veel 2010. aasta alguses ületas
Ka juhtimiskulude puhul on tarvis veenduda, et uue projektiga seotud üldkulude muutused oleksid kindlasti juurdekasvulised. Kui suured on üldkulud - küte, valgustus, rent - uue projekti vastuvõtmise puhul ja kui suured tagasilükkamise puhul. Sageli pole nende kulude seostamine ühe kindla projektiga võimalik. Seega küsimus pole selles, kui palju projekt saab kasu üldkulude kasutamisest, vaid selles, kui palju üldkulude rahavoog kasvab seoses projekti elluviimisega. 8) Ignoreeri intressimakseid ja finantseerimist Uute projektide hindamisel ja rahavoogude kindlaksmääramisel tuleb eristada investeerimis- ja finantseerimisotsustusi. Intressimaksed ja teised finantseerivad rahavood, mis võivad tekkida projekti finantseerimiseks vajalike vahendite hankimisega, pole juurdekasvulised rahavood. PROJEKTI TULUDE JA KULUDE MÕÕTMINE Rahavoogude mõõtmisel huvitab meid ainult juurdekasvuline ehk inkrementaalne ehk
reaalne SKP ei muutunud B. reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad C. reaalne SKP vähenes D. antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat E. kõik vastused valed ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2
18 2.3 Aktsiate emiteerimine Tegevust laiendav või mõnda teist ettevõtet osta sooviv ettevõte võib sattuda olukorda, kus tema omavahenditest soovitu teostamiseks ei piisa ja bilanss ei kannata ka välja võõrkapitali kaasamist ehk laenu võtmist mõistliku hinnaga. Lahenduseks on aktsiaemissioon: müües aktsiaid, väldib ettevõte kindla tagasimaksmise tähtajaga võlakohustuse võtmist ja intressimakseid. Aktsiaid ostnud investorid saavad ettevõtte kaasomanikeks, mitte võlausaldajateks. Neil on võimalik saada täiel määral osa ettevõtte väärtuse tulevasest kasvust ja dividendidest. Samas peavad nad arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) Kuigi aktsiad seostuvad inimestele börsiga, ei jõua valdav osa ettevõtteid kunagi aktsiate börsil noteerimiseni
Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa “õiglase” hinnaga 11. Võlakirjade väärtuse leidmine ja väärtust mõjutavad tegurid Võlakirja väärtus leitakse tema pakutavate rahavoogude nüüdisväärtusena. Peaksime teadma perioodilisi intressimakseid, võlakirja nimiväärtust ja diskonto/intressimäära. Diskontomäär sõltub kahest komponendist - riskivaba tulumäär ja riskipreemia. Kupongvõlakirja väärtust saab leida järgmiselt: V 0 = PVA + PV. Ehk siis võlakirja tänane väärtus on kupongmaksete annuiteedi nüüdisväärtus ning nimiväärtuse nüüdisväärtus. Võlakirja väärtust mõjutab kõige rohkem nõutav tulusus ehk diskontomäär ehk lihtsalt intressimäär, lisaks intressile mõjutab ka võlakirja
Jooksev dividenditootlus = dividend/ aktsia turuväärtus Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 62. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus,
· võlakirjade kustutustähtaeg aastates (n). Kupongiintress leitakse järgmise valemiga: (3.1) C = M k cr . Võlakirjade puhul tuleb rangelt eristada kahte intressimäära tüüpi: kupongiintressimäär ja diskontomäär. Kupongiintressimäära on vaja seetõttu, et määrata kupongimakse. Diskontomäär võrdub kupongi- 6 Nii USA valitsuse üle 10aastaselt võlakirjalt (T-bond) kui ka võlakirjalt tähtajaga 110 aastat (T-note) makstakse võrdseid intressimakseid iga kuue kuu tagant. 52nädalane või lühema tähtajaga võlakiri (T-bill) on diskontovõlakiri, millelt intressimakseid ei maksta. 7 Seda tõestatakse võlakirja väärtuse alapeatükis. intressimääraga ainult juhul, kui võlakirja hind võrdub selle nimiväärtusega. Diskontomäär on tavaliselt võlakirja hoidmise ajal pidevas muutumises. Võlakirja väärtus (hind) leitakse, diskonteerides tulevikus võlakirjalt saadavad rahavood adekvaatse diskonteerimismääraga
laekumise tõenäolist jaotumist. Finantsvarade rahavood esinevad intresside ja dividendidena ning võlakirja väärtuse vormis tähtaja lõpus või aktsiate müümisel müügihinna vormis. Rahavoogudega kaasnevad riskid kajastavad nõutavas tulunormis (´r). Võlakirjade hindamine Võlakiri on pikaajaline võlakohustus, milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutamistähtaja saabumisel võlakirjas ettenähtud rahasumma ning tegema perioodilisi intressimakseid. 12 Nominaalvärrtus ehk nimiväärtus esialgu kokkulepitud võlasumma, mis tuleb tasuda võlakirja kustutustähtajal. Kupongi intressimäär see on väärtus, mille alusel toimub intressisumma välja arvestamine. Tavaliselt on see aasta näitaja. Kui võlakirjale ei maksta intressi, siis nimetatakse seda kupongideta võlakirjaks. Sellise võlakirja kasum
laekumise tõenäolist jaotumist. Finantsvarade rahavood esinevad intresside ja dividendidena ning võlakirja väärtuse vormis tähtaja lõpus või aktsiate müümisel müügihinna vormis. Rahavoogudega kaasnevad riskid kajastavad nõutavas tulunormis (´r). Võlakirjade hindamine Võlakiri on pikaajaline võlakohustus, milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutamistähtaja saabumisel võlakirjas ettenähtud rahasumma ning tegema perioodilisi intressimakseid. Nominaalvärrtus ehk nimiväärtus esialgu kokkulepitud võlasumma, mis tuleb tasuda võlakirja kustutustähtajal. 11 Kupongi intressimäär see on väärtus, mille alusel toimub intressisumma välja arvestamine. Tavaliselt on see aasta näitaja. Kui võlakirjale ei maksta intressi, siis nimetatakse seda kupongideta võlakirjaks. Sellise võlakirja kasum
puhul ka tema väärtuse näol tähtaja lõpus ning aktsiate korral nende müügihinna kujul · Rahavoogudega seotud erinevad riskid kajastavad kõik nõutavas tulunormis ( r ) Võlakirjade hindamine 19 Võlakiri on pikaajaline võlakohustus milles laenaja kohustub maksma võlakirja omanikule kustutus tähtaja saabudes võlakirja summa ning tegema perioodilisi intressimakseid. Võlakirja omanikul on esmane nõudeõigus võrreldes aktsionäridega. Nominaal ehk nimiväärtus see on kokkulepitud summa mis tuleb tasuda kustutustähtaja saabudes. Kupongi intressimäär see on nominaalmäär mis kehtestatakse nominaalhinna alusel, seega leitakse intress võlakirja nimiväärtuse ja selle nominaalse intressimäära korrutamisel. Kustutamise tähtpäev see on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtpäev. Võlakirja tasuvus see on soetatud võlakirja
2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid. Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189
18. Likviidsusriski on võimalik vähendada lühiajalise finantseerimise abil. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. Või: Likviidsusriski on võimalik suurendada lühiajalise finantseerimise abil. 19. Finantspaindlikkus on ettevõttele sobiliku finantsjuhtimise poliitika juurutamine. Finantspaindlikkus on võime rahuldada ettenägematuid rahavajadusi. 20. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama finantsjuhi kohustusi nõuda tarnijatelt sisse intressimakseid. Sissenõudmispoliitika peaks sisaldama finantsjuhi ülesandeid/kohustusi ostjatelt laekumata arvete sissenõudmise protsessis. 21. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid, mida järgitakse hankijate osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud. Sissenõudmispoliitika peab sisaldama tegevusi ja toiminguid, mida järgitakse klientide osas, kelle arvete maksetähtaeg on ületatud. 22
kontseptsiooni, mille kohaselt praegusel hetkel makstav summa on väärtuslikum, kui tulevikus makstav sest vahepeal saab sellelt summalt intresse teenida. Seda kontseptsiooni saab kasutada 4 tüüpi võlainstrumentide hindamiseks: ● Tavaline laen- põhiosa makstakse alles perioodi lõpus ● Annuiteetgraafikul põhinev laen- tehakse perioodilisi kindlaks määratud põhimakseid ● Kupongi võlakiri- tehakse perioodilisi intressimakseid ● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1
mise määr alustatava projekti korral kuni 40%, teiste puhul väiksem. Näiteks eluaseme soetuse puhul on see tavaliselt 1/3 eluaseme ostuhinnast. Krediidid jaotatakse tähtaja järgi tavaliselt kaheks. Lühiajaline krediit on tähtajaga kuni ühe aasta ja pikaajaline üle ühe aasta. Mõnikord käsitletakse ka keskmise tähtajaga krediiti. Sellel juhul on tegemist tavaliselt 15aastase perioodiga. Pärast krediidi saamist peab laenusaaja tasuma perioodilisi laenu põhiosa- ja intressimakseid. Erandkorras on võimalik saada maksepuhkust. Maksepuhkus on periood, mille kestel laenuvõtja ei pea tasuma põhisumma tagasimakseid, vaid ainult intressi tagastamata jäägilt. Seda kasutatakse laenusaaja maksevõime ajutise halvenemise korral. 9.3.2. Ettevõtluslaenud Ettevõtluslaenud võib jagada käibekapitali- ja investeerimislaenudeks. Esimesed on lühiajalised ja teised pikaajalised krediidid. Käibekapitalilaen on mõeldud ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires
annaabi.ee 
