Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devaleerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transpoti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. 2007.aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunadeks järgmised punktid:1. Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine. Kasvab nõudlus intregeeritud logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes. 2. Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 3. Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine Balti religiooni pluss Soome, Rootsi ja Poola tasandile. Koos
kasutada 8) Saavutada toodangu kõrge kvaliteedi tase, stabiliseerida tootmisrütmi ja vähendada kulusid kvaliteedile. 9) kasutada usaldatavaid tarnijaid 10) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal. 11) pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni Tänapäeva JIT on hanke, tootmise ja füüsilise jaotuse intregeeritud süsteem, mis juhib toetudes tootmisgraafikule- varusid seadmata piiranguid nende miinimumi osas, sünkroniseerib ja kooskõlastab varumist tootmise- ja füüsilisejaotusega. JIT peamisteks iseloomuomadusteks on: · Personali tegevus on hästi kooskõlastatud igas juhtumistasandil · Kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele. · Varude suurus näitab jooksvaid vajadusi
teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse jälgivad standardiseeritud nomenklatuuri (jaotust, liigitust), mis on soovitatud BPM5-s. Arvelduskonto ja kaubad Andmed on osutatud f.o.b. väärtustes. Andmete kogumise metoodika põhineb rahvusvahelistel ÜRO Ladina- Ameerika intergatsiooni asutuse ja Mercosur soovitustel. Ekspordi ja impordi andmed on sätestatud Siscomexi (Sistema Integrado de Comercio Extorior, intregeeritud välikaubanduse süsteem), mis lubab igapäevaselt jälgida väliskaubanduse operatsioonide kõiki protsesse. Kaubandus statistika avaldatakse iga kuu. Ülemaailmne kaubanduse statistika avaldatakse umbes kolme tööpäeva jookusul ning üksikasjalikud andmed avaldatakse mitte rohkem kui kolme päeva jooksul. MDIC on vastutav SISCOMEXi eest ja impordi ja ekspordi andmete kogumise eest. Teenused (Transport)
· Tarneahela juhtimise ja traditsioonilise ettevõttelogistika erinevused on: o Tarneahelat vaadeldakse ühtse terviku jadana. Kliendid ja tarnijad on kaasatud planeerimise protsessi (ületab ettevõtte piire) o Tarneahela juhtimine on strateegilise pleneerimise protsess (süsteemide operatiivjuhtimise tasemel) o Erinev varude kasutamine. Üritatakse optimeerida varude hoiustamist ladudes. o Intregeeritud infosüsteemide kasutamine terviku mitte üksikliikmete vahel. Klienditeenindus ja logistika kogukulud Klienditeeninduse tähtsus · 96% rahulolematutest klientidest ei esita mingeid kaebusi, kuid 90% nendest loobub kliendsuhtest (Waller 2003) · Uue kliendi ligimeelitamine läheb 5-10 korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi hoidmiseks (Wreden 2005) Klienditeeninduse komponendid · Klienditeeninduse komponendid võib jaotada kolme rühma:
annaabi.ee 
