Mida kauem valu kestab seisma jäämisel, seda suuremal määral on ületatud vereringe reserv. - Pulsi palpeerimine- labajala pulsside palpatsioon (a. dorsalis pedis ja a.tibialis posterior) - Doppler – ultraheliuuring - Käimistest - Angiograafia Ravi: Suitsetamisest loobumine, Kõndimisharjutused, Medikamentoosne ravi (kolesteroolitaseme normaliseerimine, dieet, atsetüülsalitsüülhape (nt Hjertemagnyl), pentoksifülliin (nt Trental) Intravasaalne või kirurgiline ravi (alates IIb staadiumist) - Intravasaalne ravi – protseduuri käigus laiendatakse juhtetraadi abil soonde viidud balooniga soont, vajadusel asetatakse stent. - Kirurgiline revaskularisatsioon (aortoiliakaalne või femoropopliteaalne šunteerimine). 2. Kirjelda II, III ja IV staadiumi alajäseme kriitilise kroonilise isheemia sümptomatoloogiat. Alajäsemete kudede puudulik hapnikuga varustatus ka puhkeolekus. Hapnikupuudus jäsemetes
Trauma puhul seina terviklikkus häiritud - verevoolu haired tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul veri koguneb tsentraalsele, perifeerias isheemia, (DIK- dissemineeritud intravasaalne koagulatsioon), trombi puhul keerisvoolud jms - hüperkoagulatsioon kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad veresoonte seintel asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul koe laguproduktide verehüübimist soodustava prokoagulantse toime tõttu,
vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest
maksas 67-68 % rasvkoes 30 % luudes 22-23 % Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit ja rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss
Šoki selline eluohtlikkus tähendab, et peale konkreetse diagnoosi on vajalikud ka vereringe stabiliseerimise ja sümptomaatilise ravi kiired meetmed. Kohapealsete piiratud diagnostiliste ja ravivõimaluste tõttu ei tohi patsiendi äraviimisega põhjendamatult viivitada ja tema elutegevuse näitajaid peab pidevalt jälgima. 314 VÕTMESÕNAD anafülaktiline šokk DIK (dissemineeritud distributiivsed intravasaalne šokivormid koagulatsioon) hüperkoagulatsioon hüpovoleemiline kardiogeenne šokk mikrovereringe šokk häired neurogeenne šokk neeruperfusioon septiline šokk trombotsüütide agregatsioon tsentraliseerumine vasodilatatsioon veresoonte toonus
annaabi.ee 
