käsitlusviisidest. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavas sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, sailitamisel ja edendamisel. Sellest tulenevalt maaratletakse ka vastutus tervise eest kas selleks on indiviid (uksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus). Referaat käsitleb tervise kontseptsioone ja intrapersonaalsete muutuste teooriatele toetudes psühholoogilist lähenemist. Interpersonaalsete muutuste teooria all mõistetakse neid teooriaid, mis selgitavad indiviidi käitumise muutust tema psühholoogiliste protsesside, suhtumiste, uskumuste, kavatsuste, enesetõhususe jms tulemusel. Tervis psühholoogilises tähenduses Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesin on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma toime tulema keskkonnaga (WHO, 1980)
ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism
ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism
“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Raev - keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi. Raevu eksternaliseerimine: - Ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab. - Pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab.
annaabi.ee 
