Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest. 7 Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus) epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004). Rinnavähi riskitegurid: · Vanus. Vanuse tõustes kasvab risk (Bogovski, Loogna, Rahu 1989).
Tekib 2-3% patsientidest, sageli mitu nädalat pärast pankreatiiti. Sümptomitena palavik, oksendamine, epigastriumi valu, palpatoorne mass, hellus. Analüüsides leukotsütoos, CRV tõus, vahel amülaasi tõus. Diagnoosimiseks valikmeetod on KT, UH tundlikkus 35-50%. Raviks perkutaanne, endoskoopiline või kirurgiline drenaaz, antibiootikumid. Ravimata juhtudel kõrge suremus. Pankreases samuti esinevad mutsinoossed tsüstid, mis on potentsiaalselt maliigsed ning nõuavad lisadiagnostikat: intraduktaalne papillaarne mutsinoosne neoplasm (IPMN), mutsinoosne tsüstiline neoplasm, soliidne pseudopapillaarne neoplasm. Esinevad ka seroossed tsüstid (seroosne tsüstadenoom), mis on healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne
annaabi.ee 
