Hiina muusika Kultuur Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2.sajandist ekr. Kõikide teaduste allikas. Muusika abil õpetati rahvast. Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Ajalugu Arheoloogilised leiud näitavad, et muusikaline kulltuur arenes Hiinas juba varakult. Guoyue Muusika Popmuusika- https://www.youtube.com/watch?v=_ChH GX2_fw4 https://youtube.com/watch?v=CH1XGdu- hzQ Traditsiooniline muusika- Pillid Sheng Pipa Er-hu Huvitavad faktid Hiinas leiutati paber. Hiina muusikas on võrreldes Jaapani muusikaga rohkem zanre. Hiina on pindalalt maailma 4. suurim riik. Hiina muusika on üldiselt meloodiline, mitte harmooniline.
Peetri Kool Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada,
1982, 1987) ja Pajupuu (1990). Lühiülevaate nende sisust ja peamistest leidudest Eva Liina Asu 2001. a ilmunud artiklis (Asu 2001a). · Lisaks on viimasel ajal eesti keele lauseintonatsiooni uuritud ka eesti keele kõnesüntesaatori (tekstkõne) tarbeks. Siinkohal võib nimetada Meelis Mihkla, Einar Meistri ja Arvo Eegi ülevaateartiklit eesti keele prosoodia modelleerimisest (2000) ning Krista Kerge, Meelis Mihkla ja Hille Pajupuu tööd kas küsimuste intonatsioonist (2003). Segmentaalfoneetika · Segmentaalfoneetika osas on eesti keele häälikusüsteemi elemente empiirilise uurimistöö alusel kirjeldanud Georg Liiv ("Eesti keele pearõhulised monoftongid", 1962) ja Arvo Eek ("Eesti sonoorsete konsonantide artikulatsioon", 1971) oma kandidaadiväitekirjades. · Eesti keele vokaalide viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1994a, b; 1998a) ning sõnaalguliste sulghäälikute viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1995 ja 1996)
Üleminek algas põllumajandussektorist ja kandus üle tööstusele ning hiljem suurele osale teenustest, nii et suuremast osast hindade reguleerimisest oldi 2000. aastaks loobutud. Kui kontroll hindade üle oli hakanud lõdvenema, töötas valitsus välja Hiina oludes pretsedenditu ettevõtlusseaduse, mille kohaselt võimaldati eraisikutel esmakordselt luua piiratud vastutusega firmasid. MUUSIKA: Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast.On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru.Hiina muusika , mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmeliselehelilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igalpentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada,
agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · kohanemisprobleemid (isolatsioon) · emotsionaalsed häired (tundlikkus) · Käitumisprobleemid · tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus · PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED ·70ndad lapseea skisofreenia, 1977a eraldi häire ·Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire
juhuslike kõrvalekallete ulatus. Analüüsides helisalvestusi programmiga „Praat” on võimalik välja tuua iga noodi keskmine sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni tudengi Helin Pihlapiga ning seejärel helisalvestuse analüüs programmiga „Praat”. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate helikõrguse olemusest, intonatsioonist praktikas ning viiuli intonatsioonist. Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest. Uurimistöö koostamisel kasutati muusikapsühholoogia artikleid. 1.1 Helikõrgus Heli on keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine, mis kandub edasi kõikjal, kus keskkond on elastne. Helikõrguse määrab peamiselt võnkesagedus ehk sooritatud võngete arv ajaühikus, mida antud töös ka uuritakse. Mida rohkem võnkeid ühes ajaühikus toimub, seda kõrgem heli on
muidugi puhtekspressiivset sisu (seega mittekeelelist) mõtleme siin toonikõrguste ja hääletugevuse vaba kulgu, lähtuvalt kõneleja enesetundest ja suhtlusega kaasnevast emotsionaalsest panusest. (Paneme tähele, et oma olemuselt võib see olla niisama spontaanne ja keelteülene nagu väljendusega kaasnev "kehakeel" ja miimika ehkki küll teatud roll võib neis kõigis olla ka kultuuri kaudu omandatud märgilistel harjumustel.) Intonatsioonist kui keelelisest (fonoloogilisest) fenomenist saame rääkida sealtpeale, kus sõnade, fraaside või tekstilõikude meloodikas ilmneb teatud kindel, iseäranis aga tähendust mõjutav korrapärasus. Näiteid: 1) eesti sõnaintonatsiooni iseloomustab valdavalt langev toonikäik, kuid selle intervall (languse ulatus kõrgeimast madalaima toonini) erineb lõpetamata ja lõpetatud mõttega fraasides; 2) küsi- ja mööndlause intonatsioonimallid paljudes keeltes (nt vene, inglise, saksa)
viisil, mis selle käsu tühistab (lõhe digitaalse ja analoogilise kommunikatsiooni vahel; suurel määral allutakse analoogilisele). Suhete väärtõlgendamine võib viia ka tõsisemate tagajärgedeni kui lihtsalt arusaamatus. Analoogilise kommunikatsiooniga võime anda teistele signaale, mida me endale ei teadvusta. Ka digitaalne kommunikatsioon võib olla erineva tähendusega (sõltub nt intonatsioonist ja anal kom-st) nt vietnami k-l võib ühel sõnal olla sõltuvalt intonatsioonist isegi 12 erinevat tähendust. Digitaalsed märgid on välja arenenud analoogilistest (oleme analoogiliste suhtes tundlikumad). 5. Sümmeetriline ja komplementaarne kommunikatsioon Skismogenees – erinevuse kujunemine, see on inimestevahelise käitumise vormides kujunev diferentseerumise protsess, mis tekib välistest põhjustest, vaid kumulatiivsest interaktsioonist
· Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · Välistatud pervasiivne arenguhäire · Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm)
o agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire
Olulist rolli mängib suhtlemisel ka intonatsioon. Sellega antakse esmalt märku oma suhtumisest vestluskaaslasesse – on see heatahtlik või üleolev. Kuid nii peegeldatakse ka suhtumist edastatavasse sõnumisse. On leitud, et kui sõnumis peituv verbaalne informatsioon on positiivne, kuid see edastatakse negatiivse intonatsiooniga, siis tajutakse kogu sõnumit negatiivsena. Intonatsiooni abil võib muuta ka teatud afektiivsete reaktsioonide tähendust. Nii võivad need olenevalt intonatsioonist ja kontekstist väljendada erinevaid tundeid, näiteks sõnaga ah võib väljendada nii kahetsust, üllatust, naudingut, kurbust, tüdimust, valu, vaimustust kui rahulolematust (Hennoste 2000). Intonatsiooni abil on võimalik väljendada ka emotsioone ja irooniat. Vaikus: Kõige suuremaks sarnasuseks eestlaste ja soomlaste kõnekäitumises hindab Pajupuu (1996) suhtumist vaikusesse. Mõlemas kultuuris talutakse vaikust hästi.
Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997) P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire: Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire 44 Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired:
Mõistetele ja mentaalsetele kujutlustele toetuv kontekstikõne. DIALOOG KUI DISKURSUS Osaleja (kes kellele) Aegruum (kus ja millal) Ütlused (keeleüksused, nende tähendus ja mõte) Motiivid (miks) Eesmärgid (milleks) Strateegiad (kuidas) Suhtluspositsioonid (rollid, hoiakud, suhtlussoov) Sotsiaalne ühistegevus! Suhtlemine sõltub palju teadmistest! Teabebaas peab olema! Mida laps teab suhtlemisel kasuatatavast sõnavarast, reageerimisest, intonatsioonist jne. Need siis võetakse kasutusele, sõltuvalt, mida ta keskkonnas kuuleb/näeb. Dialoogis toimub ühismõtlemine: mõtlemise lõimumine , mõtete vahendus. Keel on "seletava" inimese töövahend. Inimene kasutab ja arendab keelt. Teadmised maailmast sh suhtlemise strateegiatest. Toetutakse prognoosile. Ka kõnelev inimene on maailma osa temast saab rääkida. SUHTLUSKONTEKST Mis laadi kontekstitüüpidega suheldes kokku puutumine:
edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim variant, sest see desorienteerib õpilast. Tulemuseks on ebakindlus, tegevuse eesmärkide ähmastumine, alaväärsustunde tekkimine. Hindamise puudumisel hakatakse tagasisidet otsima ebaolulistes detailides, millele omistatakse suur tähtsus. Vastust otsitakse õpetaja miimikast, zestidest, intonatsioonist. Ühesõnaga, õpilane on teadmatuses oma tegevuse tulemuslikkusest. Hindamine on lapse arengu seisukohalt hädavajalik tegevus - selline on klassikalise pedagoogika seisukoht. Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks? Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi. Koolitöös on üsnagi tavaline, et ühesuguse hinde võivad saada nii see õpilane, kes tõsiselt
annaabi.ee 
