dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta
· E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend"
5. sümfoonia d-moll op.47 (1937) märgib Šostakovitši loomingus üleminekut varaselt loomeperioodilt keskmisse perioodi. Eriline roll on 5. sümfoonias rütmil. Teravalt punkteeritud rütmifiguurid koos kromatismide ja suurte hüpetega ilmnevad juba esimese osa avataktides, lühikeses kaanonilaadses epigraafis, mille ärevad intonatsioonid on Šostakovitši loomingulisele käekirjale väga iseloomulikud. Teose üldistusjõud avaneb kolmandas osas, mis oma lüüriliste intonatsioonidega on ühtlasi ka sümfoonia muusikaliste konfliktide filosoofiline lahendus. 5. sümfoonia kujundimaailm on küllaltki mitmekihiline. Seetõttu sai sümfoonia pärast esiettekannet vastakate hinnangute osaliseks, sest teose ülesehituse ning kujundiseoste komplitseeritus polnud paljudele arvustajatele jõukohased mõista. 7. "Leningradi sümfoonia" (1941) sai alguse Teise maailmasõja esimestel päevadel ning lõpetati Leningradi blokaadi tingimustes
nõukogude printsiipide osas. Nõukogude suhtes olid tal kriitilised lavastused. Ta kasutas popkultuuri elemente. Komissarovi teater oli poliitiline, valitses rämedus ja lürism. Kohati võisid esineda publikut traumeerivad ja shokeerivad stseenid. 14. Juhan Viidingu, Lembit Petersoni, Priit Pedajase teater 1970.-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga
Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947. Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935 ) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper Wozzeck 1921, Lüüriline süit 1926, ooper Lulu 1935, Viiulikontsert 1935. Anton von Webern ( 1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta, ilma kordusteta. Valitseb lüürilis- ekspressivne põhitoon, minimaalne
annaabi.ee 
