a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused:
a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused:
annaabi.ee 
