isiklikke ja ka organisatsioonilisi arvamusi ja kogemusi. Valimi moodustasid seitse organisatsiooni, kes tegelevad vaimse tervise ja psühholoogiliste tugiteenuste pakkumisega inimkaubanduse, prostitutsiooni,vägivalla ja ärakasutamise ohvritele. Uuringust osavõtma kutsuti 10 organisatsiooni, kes tegelevad inimkaubanduse ohviritega. Lõplikus uuringus oli nõus osalema neist 7 organisatsiooni. Intervjueeritavateks valiti organisatsioonide vaimse tervise spetsialistid, kes omasid sotsiaaltöö,psühholoogia, kliinilise psühholoogia ja nõustamise alast haridust. Enamasti olid vastajad organisatsioonis juhataja või nõustaja ametikohal. Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data).
rasterkaarti resolutsiooniga 25m x 25m, mis katab kogu Soome. CLC2000 kajastab 44 erinevat tüüpi maakatte klassi, millest 34 esinevad Lapimaa metsades. Lisaks uuriti veel teisi andmebaase, mis võiksid ÖT uurimisel kasulikuks osutuda (joonis 2). Joonis . Ökosüsteemi teenuste hindamiseks saadavalolevad andmebaasid Andmete kogumisel on uuritud erinevat kirjandust, tehtud ekspertintervjuusid, ning lisatud ka autorite omapoolsed hinnangud. Kokku viidi läbi 20 avatud küsimustega intervjuud, intervjueeritavateks olid eksperdid ülikoolidest ning uurimisasutustest, MTÜde esindajad erinevatest maakasutuse gruppidest, ning muude huvirühmade esindajatega. Küsiti nende arvamust oluliste ÖTde, ÖTde tootmise võimekuse, ja maakasutuse mõju ÖT eraldiste loomise kohta. Identifitseeritud ÖTd klassifitseeriti, järgides enamlevinud klassifikaatoreid, eraldiste loomise, reguleerimise, kultuurilisteks ja toetavateks teenusteks. Oluliste ÖTde valik baseerus kohaliku kogukonna vajadustel(joonis 1).
Lõpetuseks esitame lõpetava küsimuse ja täname intervjueeritavat; · Analüüsisime vastuseid ja koostasime kirjaliku kokkuvõtva uuringu; 2.1 Üldandmed intervjueeritavate kohta Oma uuringus võtsime vaatluse alla ainult kontoritöötajaid, jättes välja lihttöölised. Küsitletute hulgas oli kaks meest ja neli naist. Mehed olid vanuses 29 ja 48, naised vanuses 30-49 eluaastat. Valisime intervjueeritavateks välja pearaamatupidaja, tehnikadirektor, keskastmejuhi ja personali- ja töökeskkonna spetsialsti, kelle tööstaaz on 12 kuni 18 aastat. Kaks intervjueeritavat, raamatupidaja ja ostujuht, tööstaaziga on 7 kuni 8 aastat. 6 3. KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED 3.1 Üldine kommunikatsioonikliima
spetsiifilisemaks. 2.4 Intervjuu Antud uurimistöös kasutati uurimisemeetodina poolstruktureeritud intervjuud. Esmalt tuli leida sobivaim küsimus, mille põhjal intervjuud koostama hakata. Selleks osutus küsimus,,Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu Valimistesse?" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad
Teadlaste ja tavaelanike suhtumine probleemi on teada: viimased pooldavad reguleerimist, esimestel lihtsalt põnev jälgida teaduslikust aspektist nii madal- kui kõrgveeseise. Võrtsjärve äärsed vallad pooldavad järve looduslikku staatust, samuti keskkonnaametnikud, kes toovad põhjuseks Natura 2000 seadustiku. Meedia (põhiliselt Sakala ja Postimees) on käinud probleemiga alati kaasas ning ühtviisi kajastatakse nii kõrg- kui madalveeseise ja sellega kaasnevaid probleeme. Intervjueeritavateks 13 on reeglina kas kalurid või teadlased. Keskkonnaametnikud või valdade esindajad siin eriti kaasa ei räägi. Aga ehk ka sellepärast, et nende jaoks probleemi pole ja loodus elab ning peabki elama ainult oma elu ja sinna sekkumine on pühaduserikkumine. Kuna aga lõpuni uuritud argumente pole, siis on seni mõlemal poolel õigus. Ühed tahavad näha ja tulevaste põlvedele pärandada avarat vetevälja, kus inimesed ja linnu-loomariik koos
8 Kokkuvõtteks võib öelda, et Raplamaal on jätkuvalt motokrossisport populaarne just Kuimetsas. 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi. Ühe osana oma uurimistööst valisin välja ja kogusin infot kolme eri põlvkonna Raplamaa motokrossisõitja kohta, kellele saatsin intervjuuküsimustiku, millele nad vastasid vabas jutustavas vormis oma motokrossi tegevusest ja saavutustest. Intervjueeritavateks olid: Juss Laansoo - sündinud 1983. aastal Kuimetsas ning täna töötab HRC Eesti mootorrattaesinduses müüjana ja tehnilise konsultandina. Mati Tagapere - sündinud 1959. aastal Järvakandis ja elab Tugeda talus. Täna tegeleb edasi motokrossiga ning omab isiklikku saekaatrit. Elmet Varblane - sündinud 1942. aastal Järvakandis ning täna on ta pensioninär ja ei tegele enam motokrossiga. 3.1 Vanus
neil, kes on ise ajakirjas käsitletavate sündmuste keskel olnud (Teine maailmasõda, repressioonid, küüditamine, elu Nõukogude Liidus, vabadusvõitlus). Sihtauditoorium varieerub veidi ka artiklite kaupa, kuid üldiselt on tegemist niivõrd spetsiifilise väljaandega, et peaaegu kõik artiklid sobivad teema poolest lugemiseks juba välja toodud tüüpilisele lugejale. Ajakirja intervjuu rubriik võib pakkuda huvi laialdasemale auditooriumile, kuna intervjueeritavateks on kultuurielus tuntud tegelased. Seega võivad intervjuu lugejate hulka kuuluda ka põhiteemast kõrvale kalduvate huvidega inimesed, kuid nende vanus võiks üldjoontes siiski samaks jääda (üle neljakümne aastased). Noorematele inimestele võivad huvi pakkuda mõned spetsiifilisemad teemad, mis on kas üldsuses rohkem kajastatud või käsitlevad mõnda konkreetset lugejat huvitavat teemat. Näiteks võib laiemat üldsust huvitada ajakirja numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel
just erinevaid inimesi, andes neile võimalus oma seisukohti esitada ja selgitada, tuua välja probleeme ja kitsaskohti. Töö käigus kasutati uurimismeetoditena teoreetilist sisuanalüüsi, statistilist analüüsi, küsitlust ning intervjuud. Intervjuu meetod valiti, kuna see võimaldab nähtusi põhjalikult uurida ning on paindlik, võimaldades andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjuud viidi läbi struktureeritud, vabade vastustega intervjuu vormis. Intervjueeritavateks olid Viimsi Keskkooli eripedagoog ja algklasside õpetajad. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis. Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi. 2.1 Valim Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast. Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes, et oleks esindatud kõik vanusegrupid. 2.2 Küsitlus Küsitluses on valikvastustega küsimused
Eriti ajamahukad on need tööd, kus on kavas koguda andmeid kas küsitluse, intervjuude või vaatlusega. Tihti ei arvestata, et täidetud küsimustikest tuleb vastused sisestada andmebaasi ja siis analüüsida, salvestatud audiointervjuud tuleb ära kirjutada ning samuti analüüsida. Isegi umbes viie pooletunnise usutluse kirjutamiseks kulub ligi kakskümmend tundi; kirjutatust mõtestatud ja üldistatud sõnumi koostamine võtab vähemalt niisama palju aega. Arvestada tuleb sedagi, et kui intervjueeritavateks on ametnikud, juhid või muidu hõivatud inimesed, võib usutluseks sobiva aja leidmine olla keeruline, mis pikendab kogu töö koostamiseks kuluvat aega. Aja planeerimine on õpilasteaduses kindlasti see etapp, kus õpetajad peaksid suunama ja õhutama lapsi paigutama uurimistööks vajaminevat aega nende tegelikesse nädalakavadesse. Kui selgub, et lähema nelja nädala jooksul oleks õpilasel vaba aega iga nädal ainult 5 tundi (puhkepäevad jätke puhkamiseks
annaabi.ee 
