8. loeng Tugikoed Kõhr- ja luukude Tugi- e. skeletikoed · Kõhr- ja luukude on tugifunktsiooniga sidekoeliik · Kõhrkude hüaliinne e. klaaskõhrkude elastne kõhrkude fibroossne e. kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants
orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega)
Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma.
Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE. Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude) Eriomadustega sidekude Retikulaarne sidekude
nahapinnale. 5. Sidekoed. Veri sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe.
nahapinnale. 29. Sidekoed Sidekude- esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte (kihnu) ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe.
annaabi.ee 
