Meritokraatlik ühiskond - edukuse aluseks on inimese võimed, pingutused ja saavutused Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - tekkinud on suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; klassisüsteem on pidevas muutumises (ei ole piiratud), sotsiaalne mobiilsus on tõenäolisem kui teistes süsteemides Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - ebavõrdsuse uurimisel peab sotsiaalselt konstrueeritud identiteedi- ja eristuskategooriaid käsitlema omavahel põimunutena (mitte eraldiseisvatena); rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks Sotsiaalne tõrjutus - olukord, kus indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus täiel määral osaleda
majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; - Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid) - Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus (mõjukas käsitlus 1990test alates) - Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine -> rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad)
annaabi.ee 
