Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. 2. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse
Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad. Tooge näiteid tajuvigadest. Tajuvead - Taju piiridest tulenevad valesti tõlgendamised.
Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju põhimõtteliselt sarnane mõtlemisega. Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elu jooksul kogemuste kasvades. Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) Ökoloogiline tajuteooria. Selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemiselaadset otsustusprotsessi. Meelte registreeritud on tajukujundi loomiseks küllaldane. Pole selge, kas need kaks teooriat välistavad teineteist. 6.2
annaabi.ee 
