tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Interneti kontrollsõnumiprotokoll (ICMP) Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. 7 Internetiprotokolli andmeturve (Ipsec) Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID Edastusohje protokoll (TCP) Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis.
Sellele arvutile sobivad vaikelüüsid, mis jäävad IP-aadresside 192.168.4.1 ja 192.168.7.254 vahele ehk vastused C, D ja E. 15) Arvuti IP-aadress on 192.168.56.11 ja alamvõrgumask on 255.255.252.0. Näidata, mis vaikelüüsid sobivad sellele arvutile: a) 192.168.55.1 b) 192.168.56.0 c) 192.168.56.254 d) 192.168.57.25 e) 192.168.62.29 Sellele arvutile sobivad vaikelüüsid, mis jäävad IP-aadresside 192.168.56.1 ja 192.168.59.254 vahele ehk vastused C ja D. IV) UURIMUSTÖÖ IPv6 IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" internetiprotokoll (inglise keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP
tänapäeva Ethernet ühendab seadmeid valguskaablite kaudu ka suure vahemaa tagant. Ethernet määrab juhtmete ja pistikute tüübid, kirjeldab signaliseerimise tüübid füüsilises kihis ning määrab paketiformaadid ja protokollid. Etherneti võrk täidab OSI raammudeli kahe alumise kihi (füüsiline kiht ja lülikiht) funktsioone. Ethernet võib olla aluseks võrguprotokollidele, näiteks DDS (AppleTalk), DECnet, IPX/SPX, TCP/IP (edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal). Etherneti eelised · on lihtne mõista, realiseerida, juhtida ja hooldada; · võimaldab võrke odavalt realiseerida; · võimaldab võrkude realiseerimiseks mitmekesiseid topoloogilisi võimalusi; · võimaldab probleemideta ühte võrku ühendada eri tootjate seadmeid. CSMA/CD Ethernet-võrgus kasutatav pöördusmeetod, mille puhul kõik võrgus paiknevad seadmed konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku
aadresside teisendamine. ICMP (Internet Control Message Protocol) - Interneti kontrollsõnumiprotokoll. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Ping-utiliit kasutab ICMP protokolli kaugarvuti juurdepääsetavuse kindlakstegemiseks. IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve. Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. IPSec'i suur eelis on selles, et andmeturbe tagamiseks pole vaja teha mingeid muudatusi individuaalkasutajate arvutites. Cisco varustab kõiki oma
hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID TCP Edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust
toetavad vastavaid inimesi ja organisatsioone. Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Infoturve on teabe ja infosüsteemide kaitsmine loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise või hävitamise eest. IP aadress ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbriga või posti sihtnumbriga. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. Kriitiline infrastruktuur kriitilised infrastruktuurid koosnevad nendest füüsilistest ja infotehnoloogia rajatistest, võrkudest, teenustest ja ressurssidest, millel häirimisel või
CAT 5 kaablite ühendamiseks kasutatakse RJ-45 konnektoreid, millega juhtmed ühendatakse kas T568-A või T568-B skeemi järgi. STP- Keerdpaarjuhe, mis on ümbritsetud metallvarjega väliste häirete kõrvaldamiseks. UTP- varjestamata keerdpaarjuhe. TCP/IP-Ühendusorienteeritud, usaldatav, voo tüüpi. UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel
turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on. 2 1. Kasutusvaldkond Interneti kontrollsõnumiprotokoll (inglise keeles Internet control message protocol ehk ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on internetiprotokolli (IP) lahutamatu osa ja kõik IP-d kasutavad seadmed peavad suutma tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik
Järjenumber - kui kaader on tükeldatud, siis järjekorranumber (2 baiti) Aadress 4 - MAC aadress, mis sõltub ToDS ja FromDS lippudest Andmed - kuni 2312 baiti Kontrollsumma (CRC-32) - 4 baiti IEEE 802.11 turvalisus WEP - tänaseks ebaturvaline WPA - RC4(Rivest Cipher 4) o iga paketi jaoks tuletatakse eraldi salajane võti WPA2 - AES ( Advanced Encryption standard) TCP/IP edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga TCP/IP tähistatakse tänapäeval kogu Interneti protokollikomplekti. TCP edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida
-Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub · Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast -Kordussaatmine alternatiivi TCP protokollile (edastusohje Pakettside on ,, connectionless ,, kuna protokollile) kuna ta pakettkommutatsiooni vajab tooks IP protokolli siis kasutatakse vahel ka
analoog-kui ka digitaalkujul ning esitada töödeldud andmeid. 22. iMac- kodudele, koolidele ja väikefirmadele mõeldud Apple'i arvuti. 23. installeerija- rakendus, mis kopeerib tarkvara kasutaja arvutisse, seab selle üles ja kohandab konkreetse kasutaja vajadustele. 24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. 25. IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. 26. jadaliides- arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. 27. juhtplokk- osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud. 28
Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980
parandusi. Koormusjuhtimine (congestion control) tähendab, et TCP jälgib otspunktidevahelise võrgu koormust ning muudab ka selle järgi pakettide parameetreid. TCP sobib rakendustele, mis vajavat töökindlat andmeedastust, kus kiirus ei ole kriitiline ning seetõttu ei sobi ta sellistele asjadele nagu VoIP, SAN (Storage Area Network), DNS ja nii edasi. 7 Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll on UDP (User Datagram Protocol), mis saadab pakette nii hästi kui saab ning ei kontrolli nende kohalejõudmist. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet (pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta) ehk siis seal, kus TCP oma kontrolli tõttu hätta jääb. IP (Internet Protocol) '''Definitsioon ja ülevaade'''
Kui aga ühendatakse kaks võrguseadet omavahel või kaks arvutit omavahel, siis kasutatakse kaablit kus erinevad otsad on ühendatud erinevate (A ja B) standardite järgi (ristkaablit). Enamik tänapäevaseid võrguseadmeid (switch, hub) omavad automaatset kaablituvastamise mehhanismi ja töötavad edukalt nii rist- kui otsekaablitega. 2. Mis on IP (Internet Protocol) aadress? Milleks on seda vaja? a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus
Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980
kohtades ja üks on teise peegliks. Populaarseks on muutumas kettavõrgu variant IP-salvesti (IP storage), mis võimaldab IP-protokolli kasutavat andmeedastust üle kiire Gigabit Ethernet'i või üle Interneti ükskõik kuhu maailmas Internetitelefon ehk IP-telefon ehk VoIP Internetitelefon või IP-telefon (inglise keeles ka VoIP, Voice over Internet Protocol 'Hääl üle InternetiProtokolli') on kõneside liik, mille puhul kasutatakse heli transpordiks IP andmesidepakette, mida liigutatakse üle Interneti või kohtvõrgu. Tuntuim internetitelefoni pakkuja on Skype. Internetitelefoni kasutades saab helistada ühest arvutist teise, aga samas on kõnedeks võimalik kasutada ka tavatelefone imiteerivaid telefoniaparaate
Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. TCP (Transmission Control Protocol) edastusohje protokoll. Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP (User Datagram Protocol) kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud
Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. · Dial-up - kommuteeritav liin, kommuteeritav ühendus · Kommuteeritavates telefonivõrkudes kasutatav kahejuhtmeline liin * ISDN · TCP/IP protokollistik: · TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) · edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga TCP/IP tähistatakse tänapäeval kogu Interneti protokollikomplekti · Signaliseerimissüsteemid (SS7 protokoll):
kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks
veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist.
nihutatakse alati siis, kui akna koige esimene saadetud pakett - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide Ta erineb teistest kihtidest selle poolest, et pakub teenust otse on saanud ACK teate. lahendamisega. rakendusprogrammile, mitte aga teisele kihile. Rakenduskiht 24. TCP Transpordikihi protokoll mis asub ainult 7. TCP/IP mudel.Edastusohje protokollistik internetiprotokolli määrab ning loob sideme soovitud kommunikatsioonipartnerite lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt- peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti vahel, sünkroniseerib suhtlevad rakendusprogrammid ning punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige lepib kokku veatöötluse ja andmetervikluse küsimustes
AH-päises on unikaalne sõnumi identifikaator, mida arvutatakse algse datagrammi järgi, garanteeride andmete mittemuudetavuse ja lähtekoha tuvastamise. ESP - encapsulated Security Payload - eesmärk krüpteerida ip-datagrammi andmeosa, kasutades mingit mõlemale osapoolele teada olevat krüpteerimisalgoritmi. Garanteerib salastatuse, saatja autentimise, andmete säilivuse. IPsec (inglise Internet Protocol Security) on Internetiprotokolli (IP) turvalisuse parandamiseks loodud protokollide kogu[1]. Sellel on mitu[2] ülesannet: autentimine (andmete allika kontroll) ja krüpteerimine (andmete kõrvalistele isikutele loetamatuks muutmine) ja algoritmide kooskõlastamine. IPsec töötab andmeside võrgukihis IP paketipäise laiendusena ja autentib/krüpteerib kogu liikluse sõltumata kasutatavast kõrgema taseme protokollist (TCP, UDP). Algselt loodi IPsec avatud standardina IPv6 jaoks, kuid seda hakati kasutama ka
SSL-toega serveri protokoll URL-is on https tavalise http asemel. SET (secure eletronic transactions) disainiti maksete tegemiseks internetis. SET pakub turvalisust teenust 3 osapoole vahel: klient, müüja, pank. Kõik nad peavad omama sertifikaate. Süsteem toimib järgnevalt:Müüja ei tea ostja pangaandmeid; pank ei tea mida osteti. e-kaubandus- internetikaubandus. Kaupade ja teenuste müük Internetis. 57. Võrgukihi turvalisus, IPsec IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve - Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. IPSec'i suur eelis on selles, et andmeturbe tagamiseks pole vaja teha mingeid muudatusi individuaalkasutajate arvutites. Cisco varustab kõiki oma
teostamiseks. Sisaldab järgmisi komponente: 1)Kaardihoidja rakendus (digitaalne rahakott), mis on siis ostja oma ja sisaldab endas krediitkaardi informatsiooni ja digitaalset allkirja, mis tagab selle, et ostja on see, kes ta väidab end olevat. 2)Müüja server 3)Makselüüs (payment gateway) kuulub tavaliselt pangale, mis viib tavaliselt läbi tuvastamised jms 4)Sertifikaatide hoidja, kes vastutab sertifikaatide eest 58. Võrgukihi turvalisus, Ipsec IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve - Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. IPSec'i suur eelis on selles, et andmeturbe tagamiseks pole vaja teha mingeid muudatusi individuaalkasutajate arvutites
selle, et ostja on see, kes ta väidab end olevat. 2)Müüja server 3)Makselüüs (payment gateway) kuulub tavaliselt pangale, mis viib tavaliselt läbi tuvastamised jms 4)Sertifikaatide hoidja, kes vastutab sertifikaatide eest 57. Võrgukihi turvalisus, IPsec IP turvalisuse parandamiseks loodud protokollide kogu. Ülesanneteks on audentimine, krüpteerimine, algoritmide kooskõlastamine. Kasutatakse VPN- de loomisel. IPSec (Internet Protocol Security) - internetiprotokolli andmeturve - Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Varem sisestati andmeturve sidemudeli rakenduskihti. IPSec on eriti kasulik virtuaalsete privaatvõrkude ehitamisel ja kasutajatele turvalise kaugpöörduse võimaldamisel virtuaalsetesse privaatvõrkudesse. IPSec’i suur eelis on selles, et andmeturbe tagamiseks pole vaja teha mingeid muudatusi individuaalkasutajate arvutites. Cisco varustab kõiki oma
protokoll, kuidas paremini toimida on. Tavaliselt kasutatakse kuuma kartuli marsruutimist (hot potato routing) ehk valitakse kõige lähem gateway ruuter (v madalama maksumusega siis, ma eeldan, sest 1c ja 1b on mõlemad ühe hüppe kaugusel). 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP Vasakul heledama punase kasukaga Pugile pühendatud küsimus. Wtf ma siin teen?! IP aadress: võrgukihi jubin vist? // IP-aadress ehk internetiaadress (inglise keeles Internet protocol address) on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbriga või posti sihtnumbriga. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. Võrgukiht. MAC aadress: igale võrguseadmele määratud unikaalne aadress, mida kasutatakse kanalikihis kommunikatsiooniks // MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise
pank saab ostja kreditkaardi andmed kätte. See tähendab, et müüja saab teada selle info, et ostja selle kindla kauba ostab ja ostja allkirjastab selle vajadusel ära oma salajase võtmega ning pank saab teada ainult krediitkaardi andmed. Pank ei tea, mida ostja ostab ja müüja ei tea ostja krediitkaardi andmeid. See välistab selle, et pank saaks ostja kohta infot koguda. See ongi SET-i omapära. 57. Võrgukihi turvalisus, IPsec IPSec (Internet Protocol Security). See on internetiprotokolli andmeturv. Firma Cisco Systems juhtimisel arendatav andmeturbe standard võrgu- või paketitöötluskihi tasemel. Võrgukihi tasemel turvalisus tähendab seda, et IP- paketid peaksid olema sellised, mida ei oleks võimalik võõral lugeda. IP-paketi sees on TCP segmendid, UDP segmendid jne. Seda on vaja selleks, et kui me teeme transpordikihi tasemel või rakenduskihi tasemel, siis me seome ainult konkreetse rakendusega, aga meil oleks vaja kõikide rakenduste jaoks luua
annaabi.ee 
