et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev) Näiteks: Tiit, E.-M. (2006). Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2005-2006 Euroopa taustal. Rahvastikuministri Büroo Külastatud aadressil www.rahvastikuminister.ee/upload/dokumendid/tiit_2006.doc (25.09.07)
Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. Kasutatud kirjandusallikad Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene
Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg (-küljed). Eesti. Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521671. Õigusaktid Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus. (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus. Arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A IIII. Internetimaterjalidele võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka paberväljaandena samal kujul välja antud, tuleks viidata viimasele. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus.
Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse Kask (2010, lk 33) märgib, et … . Kui viidataval allikal on rohkem kui kolm autorit, pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt (Soorm jt, 1997, lk 75). Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud allikale, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks Kask, 2001a; Kask, 2004b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet: esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri või veebilehe nimetus, mitte aga internetiaadress. Näiteks: „Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2011“ (Varem-lõpetanute… 2011). Kaudviitamine ehk viitamine mõnele autorile teise autori teose kaudu on üldiselt taunitav, võimalusel tuleb katsuda kätte saada siiski originaalteos
annaabi.ee 
