Elavhõbe
Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt.
· Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid
(vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2).
· Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid,
telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril
(lihtainete hõõrumisel uhmris).
Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli
halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega.
· Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga.
· Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid
amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked
lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse
kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt
annaabi.ee 
