strateegia oleks ainult strateegia, mis töötab käitumise ennustamise puhul. Võib ju väita, et see ei peegelda erinevust loodussüsteemides, vaid ainult peegeldab meie puudujääke teadlastena. Laplacean’i kohaselt oleksime võimelised ennustama inimese keha käitumist, ilma halva kujunduse ja intentsionaalse strateegiata. Kõnepult ei ole „tõeline uskuja“ ja intentsionaalne strateegia on ainult ühepoolne(inimene-kõnepult). Inimesed saavad kasutada intentsionaalset strateegiat, et ennustada intentsionaalsete süsteemide käitumist – seda siis kindlalt ja kiiresti, mille puhul peavad olema uskumused süsteemist. Ratsionaalsed objektid nagu inimesed käituvad väga ennustataval viisil. Intentsionaalse strateegia kasutamine käib nii: peab kohtlema objekti kui ratsionaalne objekt; peab arvama, mis uskumused sellel objektil on, kui on antud selle koht maailmas ja selle eesmärk; kasutades sama kriteeriumi, peab
Kõnepult. Kui masinad jms on intentsionaalsed süsteemid samas mõttes nagu inimene, siis kas üldse leidub midagi, mis kitsendaks intentsionaalsete süsteemide klassi? Miks ei ole kõnepult intentsionaalne süsteem? Dennett: Intentsionaalse strateegia rakendus kõnepuldile ei kasvata ennustuslikku võimsust. Sellele uskumuste omistamine ei aita ennustada selle tegevust paremini. Objektiivsus. Kas strateegiate rakendamine sõltub meie teadmistest? Nt tavainimene kasutab intentsionaalset strateegiat arvutitel, samas kui insener lähtub kavandatuse seisukohast. Veel targem füüsik aga füüsikalisest seisukohast. See viiks interpretatsionismi, mille järgi on vaimuseisundid üksnes vaatleja silmis. Dennett: “Intentsionaalse seisukoha omaksvõtmise otsus on vaba, aga kui seisukoht on juba omaks võetud, on tõsiasjad selle edukuse või läbikukkumise kohta täiesti objektiivsed.” Marslased: Marslased, kes suudavad meie tegevust ennustada mikrofüüsikalisel tasandil
annaabi.ee 
