Hing on keha elustav printsiip, elusas kehas on hing, surnud kehas hing puudub. Teine arvamus on, et inimene on liitsubstants, mis koosneb kehast, maisest ja kosmilisest hingest. Tuuakse välja arvamus, et inimene on mikrokosmos- inimene on väike maailm, võib oma mõistuse kaudu jõuda kõigeni, ta on inimlik jumal. Inimene suudab kontrollida paljusid asju enda juures- oma hingamist, mõtlemist, soove jne. Inimese alamosa on kehaline hing, mille hulka kuuluvad iseloomu omadused, intentsionaalseks objektiks on armastus ja tunnustus. Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on
ratsionaalse toimijana. Süsteemi käitumist seletatakse rahvapsühholoogia mõistete kaudu, talle omistatakse intentsionaalsed jt vaimuseisundeid. Omistatakse need uskumused ning soovid, mis tal peaksid olema tema olukorras ja tema eesmärkidega. Ennustatakse, et ta tegutseb, et täita oma eesmärke vastavalt oma uskumustele ja soovidele. Kui süsteemile saab läheneda intentsionaalsest seisukohast, siis saab Dennetti järgi nimetada seda intentsionaalseks süsteemiks. Intentsionaalne süsteem võib olla ka taim või masin – nt saab kirjelda arvutimängu kulgu, öeldes, et arvuti tegi selle käigu, kuna tundes reegleid ning eelmisi käike ning soovides võita, arvas ta, et see käik aitab võitu saavutada. Uskumuste omistamine. Intentsionaalse strateegia reegel: “omista uskumustena kõik tõed, mis on olulised süsteemi huvide (või soovide) jaoks, mille on süsteemi kogemus seni kättesaadavaks teinud.” Ka vääraid
annaabi.ee 
