I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust.
kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. võivad mõnikord tekkida ning tajutav ei vasta illusioonid
1) moderniseerimisprotsessi tagajärjel füüsilise ja sotsiaalse rände suurenemine- tõsiselt piiratud füüsiline ja sotsiaalne rännest palju kiiremini liikumine; 2) iga konkreetse ühiskonna jaoks rändeüleminek on tihedalt seotud demograafilise üleminekuga ja teised üleminekuperioodi järjestused ei ole veel piisavalt kirjeldatud. Esineb kõikide kirjeldatud protsesside suur koostoimimine. 3) suured muutused ruumilise rände erinevate etappide kujudes ja intensiivsustes ning üleminekumuutused migrantide funktsioonides, sagedustes, kestvustes, perioodilisustes, kategooriates, nende päritolumaades ja sihtkohtades. 4) samaaegsed muutused nii sotsiaalse rände vormis kui ka intensiivsuses ja liikumise informatsioonis ning teatud tingimustel on võimalik, et potentsiaalne rändaja võib kujundada oma arvamuse koha vahetamise kohta ühiskondlikus ruumis või kasutades ära paremat informatsioonitulva, mitte tegeleda lihtsalt territooriumi vahetamisega.
pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu. 28.Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud. 29.Eristuslävi on – vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 30.Yerkes-Dodsoni seaduse kohaselt muutub kõigi inimeste sooritamise kvalitseet emotsionaalse ärgastuse suurenedes ( see oli vale ärgastusega vastupidises suunas) 31.Loengus välja mõeldud mõtlemisülesannete taksonoomia: Järeldamine – eesmärk: selge, võimalused selged. Probleemilahendus – eesmärk: selge, võimalused ebaselged. Otsutamine –eesmärk: ebaselge, võimalused selged
Psühholoogia alused 19 Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (1801 - 1887): Psühhofüüsiline probleem on lahendamatu (aistingu intensiivsust ei saa võrrelda stiimuli intensiivsusega), kuid aistinguid võib võrrelda omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis esimesena eristuslävesid (v.m.e. -sid) Weberi seadus: DI / I = C kus D I = v.m.e.; I = standardstiimuli intensiivsus; C = konstant Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. Weberi suhe erinevais modaalsustes
annaabi.ee 
