Eesti kirjanduse ajalugu II
I osas iseseisvusaeg, II ajalooline
paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt
põhjustatuna.
25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.
Modernistlik pagulasängistus. "Hingede öö" eirab realistliku kirjutuse reegleid. Roomaan
kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu
loogikaga aegruumis salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivsess,
ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit.
Ajapoeetika baseerub kahe ajatüübi vahel: Surnud Mehe Majas toimunu leiab aset nüüd-
hetkel, majas toimunu aga on saadetud kommentaaridest, mis seda ühendavad korduvaga,
alati olemasolevaga. Liigutakse suletud aeegruumis. Olevikulisus on paine, millel pole
lõppu, sealt muutusteta alati-nüüd-ajast pole väljapääsu.
26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming.