modelleerimine. Seire käigus kogutud andmeid ning üldistusi kasutatakse metsade kaitset ja kasutamist puudutavate otsuste tegemisel (Keskkonnainfo, 2014). Metsa ja metsamuldade seire jaguneb omakorda alaprogrammiks: I ja II astme metsaseireks, mis tuleneb Eesti osalusest kahes rahvusvahelises metsaseire programmis. Esimene neist kannab nimetust ICP Forests ehk I astme metsaseire, teiseks on üle–euroopaline metsade intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014). 3 2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on
aastate algusest; tänapäeval on need vähemalt Helsingis juba päris laialt kasutusel. Andmete kogumine tugipinnaste erinevate koostiste ja nende toimivuse kohta jätkub. Süsteemsete ja kontrollitud uurimistulemuste saamiseks rajati aastatel 2002 – 2003 Helsingisse Viikki linnaossa katsetänavad, kuhu paigaldati erineva koostisega tugipinnaseid, millesse istutati puud. Nii puude kasvu kui kasvupinnastes toimuvate muutuste intensiivseire jätkub. Soomes läbi viidud katsete põhjal võikski soovituslik tugimaterjali ja kasvusubstraadi vahekord olla 2/3 osa tugimaterjali ning 1/3 kasvusubstraati. Nagu eelpool mainitud, sobivad tugimaterjaliks kivid ja veerised ligikaudse läbimõõduga 60 … 120 (150) mm. Kivide vahelised tühimikud täidetakse kasvusubstraadiga - peeneteralise materjaliga, millest osa moodustab orgaaniline aine. Kuna
annaabi.ee 
