külm higi ning köha. Kardiogeenset sokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine üliraske seisund! Krooniline südamepuudulikkus avaldub tagasihoidlikumalt ning kaebused kujunevad pikema aja vältel: hingeldus füüsilisel pingutusel, jalgade tursed, isupuudus, kaalu tõus, väsimus ning nõrkus, köha, uriini vähesus. Ravi Äge südamepuudulikkus vajab tavaliselt kiiret haiglaravi, mis toimub intensiivravipalatis. Kopsuturse korral toetatakse hingamist (vajadusel hingamisaparaadiga) ning püütakse eemaldada vedelikku (diureetikumidega), et taastada normaalne gaasivahetus kopsudes. Kardiogeense soki ravis on põhikohal adekvaatse vereringe tagamine mitmete ravimite abil, rütmihäirete ravi ning südame löögijõu tugevdamine. Kroonilise südamepuudulikkuse ravis on kasutusel mitmeid erinevaid ravimeid: diureetikumid vedeliku väljaviimiseks, löögijõu tugevdajad, AKE inhibiitorid vererõhu
kirurgi nime ja kvalifikatsiooni ning operatsiooniga seonduvaid riske ja komplikatsioone. Teave eelpoolkirjeldatud faktoritest on eelduseks, et haige saab anda informeeritud nõusoleku operatsiooniks. Haigel on ka õigus keelduda operatsioonist. 2. Intraoperatiivne periood hõlmab õendustegevusi haigega operatsiooni toas ja lõpeb tema ärkamistuppa viimisega. 3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust
küsimustele suhteliselt adekvaatselt. Patsiendi sugulastega vesteldes selgus, et patsient mäletab ja kirjeldab adekvaatselt oma elukäigu. SUHTLEMINE JA KUULMINE Patsiendil aeg-ajalt esinevad kuulmisraskused, patsiendi sõnul kõrvakohin, kuid enamus vestlusel ei olnud vaja kõvemini rääkida. Kuulas halvasti sosinakõnet. Patsiendil sotsiaalse suhtlemisega probleeme haiglas ei ole esinenud. Patsient oli väga avatud suhtlemisele, ja intensiivravipalatis ning tavapalatis leidis kergesti endale vestluskaaslasi. Patsiendi kõne oli arusaadav, selgete väljenditega. Patsient vahest vastas küsimustele aeglaselt, kaua mõtles. NÄGEMINE Nägemine on püsinud samal tasemel alates 19. 12. 2011 silmaarsti kontrollimisest. Patsiendi silmanägemine langenud, lugemiseks kasutab prille. MEELEOLU JA KÄITUMINE Patsiendil on alanenud meeleolu seoses tema haigusega. Varasemalt patsiendil oli esinenud depression ja unehäired
Panna kirja ja hinnata haige seisukord ja naha seisukord. OSALINE VOODISPESEMINE JA VOODISPESEMINE Täielik pesemine voodis on tavaliselt harv nähe. Seda teostatakse tavaliselt siis kui haige vanni viimine on liiga suur ettevõtmine, kui kodus oleval haigel ei olegi vannituba või kui arsti poolt ettekirjutatud protseduurid ja ravi keelavad vannimineku. Voodis pesemine on lahendus väga raskes seisundis sureva haige puhul, teadvusetu ja operatsioonijärgse haige puhul, intensiivravipalatis, traumahaigete puhul. Võib teostada kas osalise või piiritletud pesu nn. intiimpesu väljaheite järgselt, palavikuhaige selja ülehõõrumine, juuste pesu oksendamise järel jne. Juuste kammimine, habeme ajamine ja suuhügieen kuuluvad igapäevase tualeti juurde. Alati tuleb haigele eelnevalt rääkida, mida tegema hakatakse ja arvestada haige soovidega. Haigele tuleb ka rääkida võtetest, et ta saaks ise aidata pesemisel.
eemaldatakse paremini · pinnad lasta kuivada või kuivatada enne nende kasutuselevõtmist · põrandaid puhastada üldiselt puhastusainega. · koristusvahendid kergesti puhastatavad ja taluma pesu vähemalt 70°C · desinfitseerivaid vahendeid kasutada: - I puhtusastme ruumide lõppkoristusel - sterilisatsiooniosakonna steriilsete tarvikute hoiuruumi koristusel - intensiivravipalatis haigega kokkupuutepindade (voodiosad, öökapp, kraanid, ukselingid jms.) puhastamisel - pinnale on sattunud nakkusohtlikku eritist · kraanikausse, tualettruume, dusikabiine, vanne puhastada sooja vee ja puhastusainega · des. vahend vajalik kui dussi või vanni kasutas kontaktnakkusega patsient · pinna määrdumisel (nt vere, röga, teiste eritistega) puhastada pind kohe. Kinnastatud
Kui möödujad on patsiendi välja toonud, avastavad kohale jõudnud erakorralise meditsiini tehnikud südame seiskumise ning alustatakse reanimatsiooniga. 646 Pärast intubatsiooni, reanimatsiooni ja korduvat adrenaliini manustamist tekib ventrikulaarne fibrillatsioon, mis pärast korduvat defibrillatsiooni muudetakse pulsiga rütmiks. Patsient viiakse monitooringuga ja hapnikumaskiga haiglasse, kus ta mõne tunni pärast ulatuslike organikahjustuste tõttu intensiivravipalatis sureb. Arutelu 1: mitte ühelgi ajahetkel haiglaeelseses ravis ei toimunud dekontaminatsioon sündmuskohal saastatud riiete eemaldamise ja puhtaksloputamise kujul. Bensiinist läbiimbunud riided jäid patsiendile selga, mistõttu ühelt poolt omastati naha kaudu jätkuvalt ainet ja teisalt oli meeskond suures tulekahjuohus (intubeerimine, defibrillatsioon ja hapnikumask). Arutelu 2: bensiin on tähistatud ohtliku ainena arvuga 33 – kergesti süttiv; viidet mürgisuse
annaabi.ee 
