täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ning vallakohtust. Inimesed nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele. Tööstus hakkas ka Eestisse jõudma ja arenes kiiresti, rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus. Eestis valmistati ka palju paberit, toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati
Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi
annaabi.ee 
