maailmas loodud erinevatel aegadel vägagi erinevaid teooriaid ja meetodeid. Alljärgnevalt toongi välja mõningad lugemis teooriad ja lugema õpetamise meetodid. Nende meetodite abil saavad nii õpetajad kui ka lapsevanemad lapsi lugema õpetada. 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL 2.1.1 Küpsemisteooria Kahekümmnendal sajandil arvati, et laps omandab lugemis oskuse siis kui ta on jõudnud bioloogilise küpsemise kindlale vaimse vanuse tasemele. Intelligentsustestidega määrati kindlaks, kas laps oli lugema õppimiseks valmis. Arvatai ka, et vanematel ei olevat lapse lugema õppimisel mingit mõju. 2.1.2 Arenguteooria Küpsemisteooria seati kahtluse alla, kui hakati arvama, et on võmalik mõjutada lapse arengulist valmisolekut enne lugema õppimise algust, toetades tema lugemisvalmidust erinevate harjutustega. Selle tulemusel hakati paljudes lasteaedades pöörama tähelepanu lugemisvalmiduse kujundamisele
tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut.
võib olla vanema surm lapse varases eas, raske oskused ehk üldist intelligentsust mõjutavad vaimsed, haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad verbaalsed, motoorsed ja sotsiaalsed võimed. esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline • Jaguneb astmeteks, mida hinnatakse standarditud rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused intelligentsustestidega. võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks. Vaimse arengu tasemed Kerge vaimne alaareng • Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67
või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega kristalliseerunud intelligentuss omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel. Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida. Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul. 13.Sotsiaalpsühholoogia fundamentaalne omistusviga-kalduvus pidada käitumise põhjuseks
rõhku andmete statistilisele analüüsile. Tema keskendub ajaloolises mastaabis esmaavastajate või koolkondade rajajate „suurtele“ argumentidele ja eskitustele. Raamat jaguneb kaheks pooleks, millest kumbki esindab kronoloogilises jäjrestuses antud teooria keskseid seisukohti 19. ja 20. sajandi jooksul. Üheksateistkümnendal sajandil keskenduti koljude füüsilisele mõõtmisele kas siis väljast või seestpoolt. Kahekümnendal sajandil siirduti oletatavalt vahetumate intelligentsustestidega aju võimekuse mõõtmisele. Gould nimetab oma raamatut kroonikaks, milles on rängad ja õpetlikud eksimused intelligentsuse teooria lähtealustes ja selle õigustuses. (Gould, 2001). 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit Gould toob välja, et hinnates teaduse mõju 18. ja 19. sajandi seisukohtadele rasside olemusest, on vaja kõigepealt mõista tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intellektuaalid ei
teistele inimestele. 16. Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance’i testiga? E. Torrance’i test (verbaalne, graafiline; 1962): 1) ideede voolavus 2) paindlikkus 3) lahenduse originaalsus (määratakse statistiliselt). 17. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? Uurimused näitavad, et psühhomeetriliste intelligentsustestidega mõõdetud IQ ja Torrance’i kreatiivsuse testiga määratud loomingulisuse näitajad korreleeruvad üldjuhul nõrgalt. Kuid see korrelatsioon sõltub IQ-st, on keskmisest madalama intelligentsuse juures suhteliselt kõrge ning muutub peaaegu olematuks keskmisest oluliselt kõrgemate vaimsete võimete juures. 18. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega?
kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4). Korreleerumine on tugevam hoolikalt koostatud ainetestide tulemustega kui õpetaja pandud hinnetega. Intelligentsustestidega väidetavalt mõõdetud vaimne võimekus ei määra kooliedukust. Alati jääb võimalus, et mõlemat (niii IQ-d kui õpitulemust) mõjutavad teised faktorid (kodu, kasvatustingimused). Seos edukusega tööl: siin on korrelatsioon 0.2-0,8 vahel. Uuritud on erinevate kutsealade esindajate vaimsete võimete erinevusi. Intellektuaalset tööd tegevate inimeste IQ näitajad ulatuvad 15% kõige kõrgemate testitulemuste hulka. Lihtatöölistel jäävad aga alumisse poolde.
jooni ja tee neist 30 joonistust, mis sisaldavad etteantud joonte paare. Vastuseid hinnatakse ideede voolavuse (taval lahenduste arv), paindlikkuse (vastuste kategooriateks jaotavust) ja originaalsuse (määratakse statistiliselt – 5-10% testitavatest) aspektist. Psühholoogid käsitlesid kaua aega loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Uurimused näitavad, et psühhomeetriliste intelligentsustestidega mõõdetud IQ ja Torrance’i loomingulisuse (e kreatiivsuse) testiga määratud loomingulisuse näitajad korreleeruvad üldjuhul nõrgalt, keskmiselt 0, 2 – üllatus! Kuid see korrelatsioon sõltub IQ-st. Korrelatsioon IQ ja TORRANCE’i testi vahel on keskmisest madalama intelligentsuse juures suhteliselt kõrge ja muutub peaaegu olematuks kõrgemate vaimsete võimete juures. St et
teks imelapsed nagu Mozart ja Picasso). Rääkides loovusest seoses lastega, on siiski kohasem panna rõhk pigem protsessile ja loovust arendavale kesk- konnale kui loovsaavutusele. Loovuse uuringutega hakati ulatuslikumalt tegelema 1970.–1980. aastatel, mil leiti, et intelligentsustestidega ei saa mõõta kõiki silmapaist- vaid vaimse tegevuse väljundeid. Andekusega seoses juhtis sellele faktorile esimesena tähelepanu J. Renzulli oma “kolme ringi mudelis”, osutades olu- lisele erinevusele nn testide sooritamise ehk – nagu ta nimetab – koolian- dekuse ja loova-produktiivse andekuse vahel. Nii näiteks leiti Cambridge’i
annaabi.ee 
