*Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00
1911) • Binet ja Simon Intelligentsuse skaala 50 51 Intelligentsustestid • Lewis M. Terman (1877–1956) tõlkis aastail 1910– 1916 A. Binet testid inglise keelde ning kohandas neid Ameerika oludele • Stanford - Binet test Mis intelligentsust mõjutab? • Vaimne kiirus • Töömälu ja tähelepanu • Täidesaatev kontroll Intelligentsuskoefitsent (IQ) • W. Stern 20 . saj alguses • IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100 Flynni efekt (1987 / 2007) • Intelligentsuse skoor kasvab ajas • 1 SD 50 aasta jooksul Nature or nurture • Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: • Genotüüp (pärilikkuse alus) • Keskkonna mõjud Perekonnastatistiline meetod • Sugulus x IQ korrelatsioon • adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 • mittesugulased, kooskasvanud .23 • lapsed, vanemad .49
bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik seda ei saa osadeks lahutada eugeenika inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda pidurdada; hakkas ilmnema, et tervishoid ja toit hakkasid paranema ja ellujäämine oli suurem -> see viib ühiskonna üldist arengut alla, kuna inimesed, kes oleks pidanud surema, jäid ellu; mida rohkem lapsi seda väiksem intelligentsustase IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv fluid võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet
bioloogiline omadus, mis eristab meid teistest imetajatest; see on üpriski päritav; see on terviklik – seda ei saa osadeks lahutada eugeenika – inimene on hakanud alla käima ja midagi on vaja ette võtta, et seda pidurdada; hakkas ilmnema, et tervishoid ja toit hakkasid paranema ja ellujäämine oli suurem -> see viib ühiskonna üldist arengut alla, kuna inimesed, kes oleks pidanud surema, jäid ellu; mida rohkem lapsi seda väiksem intelligentsustase IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor – mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv – fluid – võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud – oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet
Igaüks teab oma võimeid, kuid palju huvipakkuvam sellest näib olevat enda võrdlus teistega. Ikka pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast. ( http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html ) ja (http://www.indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on
annaabi.ee 
