Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole
Kaasvestlejale näis vahel, et Sokrates on endale vestluses eelispositsiooni haaranud – tema aina küsib, partneril tuleb aga vastuste otsimisega vaeva näha. Mõnikord nõuab üks või teine neist sellele asjaolule viidates küsija positsiooni enda kätte ning seejärel … tuleb tal kogeda midagi üllatavat. Tal tuleb isikliku kogemuse sunnil endale tunnistada, et olulise küsimuse püstitamine on hoopis raskem asi, kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine. Eetiline intellektualism ja realism. Ometigi ei olnud epistemoloogiline problemaatika Sokratese jaoks iseseisva väärtusega. Tema dialektika keskseks teemaks oli eetika (termin “eetika” ilmub filosoofia keelde küll alles hiljem Aristotelese kaudu). X-i asemel olid tema küsimustes eelkõige eetilised põhimõisted. Antiikse eetika probleemipüstitus on konstrueeritav kolme põhilise mõistega: 1. Eudaimonia – õnnelikkus 2. Agathon – hüve 3. Arete – voorus
Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks. Voluntarism tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta. Intellektualism mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade peale mõelda. Asjade omamine ei tee õnnelikuks, tuleb osata nendega midagi peale hakata. Esimene eeldus, et kõik inimesed tahavad hästi elada, teine eeldus Platoni rikkused. Platoni intellektualistliku eetika argument dialoogis Euthydemos: 1. Kõik inimesed tahavad hästi elada. 2. Selleks, et hästi elada, on vaja ... raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud
arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise
10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. "Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin "Sobivus" ja mida termis "tõelisus", ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa
tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb
ja milline on nende suhe isiksusega. 2. KUNSTI DEFINITSIOON I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism – vaade, mis eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete („ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Põhiteesid: 1) Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav. b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 2) „Perekondlikud sarnasused“
Niisuguste inimeste maailmamõistmise suhtes peab paika Protagorase ütlus, et iga asja kohta saab väita kahel vastandlikul viisil. Seevastu konsensuslike väärtusorientatsioonide kujunemine – selle kohta, mis “ühele polis`ele paistab õiglane ja ilus” – on “arvamuste” tasandil alati problemaatiline. Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks
on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes. Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame. Saan mida ma tahan. Mismoodi seda saavutada? *Populaarne hedonism : töö * intellektualism: mõistus *Loomutäiuste(vooruste) eetika *Religioosne eetika: usk ja armastus *Romantism: geenius Aristoteles: loomutäiuste ,,kuldne kesktee". Mis on hüve? Kõige lihtsustatumalt öeldes : hüve on rahulolu eluga. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? *Populaarne hedonism : Õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus . Pole filosoofiline teooria, vaid arusaam õnnest. Polnud kuigi erinev Antiik Kreekas võrreldes tänapäevase postmodernse maailmaga
10. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Sõna „töötama” kahemõttelisus. Mida tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud
Tehnoloogia ja arvudekultus: Niebuhr: ainus maa, mille areng on toimunud tehnoloogia võidukäigu tingimustes. Euroopas jahutasid kaks maailmasõda tehnoloogiavaimustust tunduvalt. Nt. McDonald'si reklaamid: kui palju sel aastal müüdud. Peaaegu igal monumendil kiri selle kohta, kui palju kaalub ja kui palju maksis. Arvudekultusega seostub, mõnevõrra paradoksaalselt, antiintellektualism (eelkõige usaldamatus sõnade vastu, kõrgkultuuri vastu). Anti-intellektualism: Alexis de Tocqueville 1835: Algharidus kättesaadav kõigile, kõrgem väga vähestele. Lugupidamise võrdsus enamus immigrante põgenes jäiga hierarhilise ühiskonna eest ameeriklased ei kummarda aristokraatide ees. Kas see ei laiene ka vaimuaristokraatidele? Euroopas, eriti Prantsusmaal, aukartus alles, Ameerika läheb teise äärmusse. Kultuurisõda(sõjad): "klassivõitlus nn elustiili küsimustes": Pärinevad 1960ndatest. "Kuumad teemad" ("hot-button" issues): - Feminism
A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “Sobivus” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. 11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse? Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa
Oletame, et ma kuulen kedagi ütlemas, et “ma ei aktsepteeri Paris Hiltoni väidetut, ma eelistan asja sügavamalt uurida”. Ent mina, kes ma tean Paris Hiltonit väga hästi, kuid teadmata, mida ta ennist ütles, kostan seepeale, “Paris Hiltoni väide on tõene”. Ütlusega “Paris Hiltoni väide on tõene” ei esita ma Paris Hiltoni väidet, ega ka korda seda—kuidas ma saaksin seda teha, kui ma isegi ei tea, mida Paris Hilton väitis. 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “sobivus” ja mida termin “tõelisus”. Ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda. 12
respektive psalm heller. Swedberg gav först ut en egen utgåva med psalmer 1694 som refuserades i stora drag. Den förkastades och omarbetades på grund av barockdiktens för hög stil samt vissa teologiska anledningar. Nya psalmer var enklare Pietism är en väckelserörelse som uppstod inom tysk lutherdom under sent 1600-tal. Enligt pietisterna hade betoningen av läran skett på bekostnad av det religiösa livet, vilket lett till att religionen övergått till en intellektualism och formalism. I opposition mot den lutherska ortodoxin betonade man lekmännens roll (det allmänna prästadömet) och individuell omvändelse. Man höll möten i hemmen (konventiklar) där endast omvända deltog. Andra viktiga drag var att man betonade Bibelns betydelse och höll sig med en sträng etik. Mose och Lambsens wisor är en pietistisk sångbok som är ett exempel på en tidig version av väckelserörelsens och frikyrkornas psalmer. De övergripande rubrikerna berättar om vad man
praktikasse – leida viise, kuidas lõimida teaduslikke teadmisi igapäeva praktikasse. see, mis on väär, tuleb kõrvaldada (Perice). James leidis, et hind on liiga suur – inimelust ei jääks nii midagi alles. Ei maksa teadust hüljata või demoniseerida. Tuleb panna teadus uuesti inimelu praktikasse – see on filosoofia ülesanne uuel ajal! Tema arust kaasaegne filosoofia ei ole selle ülesande kõrgusel. Kaasaegne filosoofia tema arust oli intellektualism. Intellektualismi kaks vormi on ratsionalism ja empirism. Ratsionalism kui traditsiooniline metafüüsika; empirismi all positivismi. Intellektualismil on vastandsuund radikaalne empirism (tema suund). Selle meetodiks on pragmatism. James ütleb, et need on vastandid küll (ratsionalism ja empirism), aga neil on ka ühisosa. Ühisosa on see, missugune ülesanne on filosoofial. See vastandus peaks väljenduma ka VI loengus, kus käsitletakse tõe probleemi. Teksti osa:
världskriget. Centralgestalter inom fyrtiotalismen var Erik Lindegren och Karl Vennberg. Andra kända representanter för strömningen var bland andra Werner Aspenström, som även var redaktör för tidskriften 40-tal, och Stig Dagerman som ibland publicerade sig där. 28 Detta nya gällde dock snarast det idémässiga, som hade sin reella grund i världskrigets brutalitet: tidsångesten, vanmakten, desillusionismen men också en kritisk intellektualism. Ifråga om det formella utvecklade framför allt lyrikerna den redan existerande modernismen. Belysande för detta är den "obegriplighetsdebatt" som följde på Lindegrens mannen utan väg, och som knappast minskade när pseudonymen Jan Wictors diktsamling Camera obscura avslöjades som en drift med 40-talslyriken. Fyrtiotalismens litteratur innebar modernismens genombrott i svensk litteratur. Litteraturen
annaabi.ee 
