hinnati õpetlikkust, moraalselt üldistust. Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused"
iroonia teosed aja-, koha-, ja Eri maades vastandlikud tegevusühtsuse suunad: põhimõte. Itaali marinism, Luules hinnati puhtaid lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund Inglismaa - intellektuaalsus Arhitektuur Arhitektuur Arhitektuur Massiivne Proportsionaalsus Lihtsus Monumentaalne Kuldlõike reegel Rangus Küllastunud Kirikud, palazzod Reeglipärasus kaunistused Suurejoonelisus Põhiehitisteks kirikud, Ampiirstiil, George'i
Kunstnik võib väljendada kõike. Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad. oscar wilde ,,Olete teie, maalijad, aga imelikud! Te teete kõik, mis võimalik, et kuulsust võita. Aga niipea kui olete selle saavutanud, tahate selllest kohe jälle lahti saada. See on rumalus, sest sellest, et kõik sinust rägivad on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi." Lord Henry ,,Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsus ennast avaldama hakkab. Intellekt on juba iseendast teatav liialdus ja hävitab igas näos harmoonia. -- Vaadake ükskõik millist edukat õpetlast. Kui eeskujulikult inetud nad kõik on!" L.H. Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. - Basil Hallward olen hakanud armastama salapärasust. Mulle näib, et see on ainuke asi, mis võib moodsa elu meie jaoks müstiliseks ja imeliseks teha. Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata. - Basil
BAROKKLUULE DONNE (1572-1631) oli inglise luuletaja. Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse
v meetodidel. Täpisteadus. Vastandub metafyysikale väga tugevalt. Sai alguse 18. sajanidl, kui tegeleti tohutult palju ajalooliste allikategga, mille tulemusena saadi teada meeletulut palju fakte. Hakati kirjutama palju entsüklopeediaid. Materialism õpetused peavad maailma olemust aineliseks, ja majandus on teiste sotsiaalstete ja kultuuriliste nähtuste aluseks. Irratsionalism/uusromantism- Nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida ei suuda ykski teadus haarata. teaduste areng ja intellektuaalsus pole maailma paremaks muutnud. Inimesedpole huumaansemad ega õnnelikumad. Usk, et tehnika ja teadus ei tee meid paremaks, ja selle tõttu ei saa me ka õnnelikumaks. Impressionistide "surm"- Fotograafia näol sai hetke jäädvustada kiiresti, odavalt ja vähese vaevaga. Ükshetk said kunstnikud aru, et nad peavad leidma uue väljundi. Viimane näitus 1886. Sümbolism, miks tekkis? Ei jäädvusta seda, mis on ainult näha, vaid seda, mis on müstiline jne... "Silm ilma ajudeta"
Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. · Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. · Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. · Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp 19. saj., pöörduti aristrokraatlikust kultuurist, rahvakultuur oluline (loodusrahvaste elu ja kombed)
Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus. Naised aga lahendavad
tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigi pärast. Surmateemalised sonetid. Q. Üks ideid on, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid elab meis endis, inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades. Armastusteemalised luuled. Ta kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades sealjuures konseptistliku teravmeelsuse. DONNE- (1572-1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga
A compendium of international contemporary jewellery", et põhjuseks miks näiteks Gijs Bakker asutas "Chi ha paura...?"8 brändi 1996. aastal on loobumine ehte dekoratiivsest rollist. "Chi ha paura...?" asutuse eesmärgiks on luua ehe, mis mängib suuremat rolli kui ainult dekoratsioon ja kaunistus9. Tundub, et tänaseks päevaks pole ornament maitsetuse põhiprobleem, vaid pigem on astunud sellesse rolli mõttetu dekoratiivsus. ,,Me elame maailmas, kus intellektuaalsus on tähtsaim kultuuri aspekt: me oleme õnnetud kuni ilmub midagi, mille üle saaks kaalutleda ja järele mõelda" kirjutab Natasha Dainty ,,Breaking the Mould. New approaches to ceramics" 5 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 145. 6 http://www.gwu.edu/~art/Temporary_SL/177/pdfs/Loos.pdf Adolf Loos. Ornament and Crime. 1910 (kasutatud 9.12.2013). 7 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 141.
Ka keerukas kujundlikkus sünnib luuletekstis otsekui sundimatult, rääkimise käigus. John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud
väljakutsele, võib lahenduseks olla kogu isiksuse ümberorienteerumine. Selles, kuidas inimesed elavad läbi pöördumist, esineb lisaks individuaalsetele ka ajastuomaseid erinevusi. Viimase kümne aasta jooksul on ilmunud arvukalt kirjutisi võrdlemaks tänapäevaseid pöördumiskogemusi varemtuntutega. Võrdluse tulemusena on hakatud rääkima uuest ja vanast pöördumisviisist. Uut iseloomustab pikaajalisus, individuaalsus, intellektuaalsus, elumõtte leidmine ja täiskasvanulikkus. Sajandi algupoolsed uurimused aga kirjeldavad pöördumist kui lühiajalist, sageli kollektiivset, emotsionaalset, patutundest vabastavat ja noorusesse kuuluvat kogemust. Pöördumine võib toimuda erinevatel motiividel. Intellektuaalsed pöördujad on need, kelle pöördumise põhjustab kestev elu- ja olemise mõtte otsing. Müstilised pöördujad leiavad oma Jumala konkreetses üleloomulikus kogemuses. Proovipöördujad muudavad oma seisukohti,
15) populaarsus 16) ultramood 17) erootika 1.2.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) dramaatika 2) eksisteerima 3) reaalne 4) plastisus 5) kategooria 6) nüanss 7) diplomaat 8) kolleeg 11 9) virtuoos 10) ebavirtuoos (2) 11) peredviznik 12) kaootilisinegatiivne 13) patoloogia 14) kompleks 15) filosoofia 16) sümbol 17) probleem 18) pensionär 19) kompleksianalüüs 20) psühholoogiaprobleemistik 21) plastilisus 22) intervjueerimiskunst 23) emotsionaalsus 24) intellektuaalsus 25) kritiseerima 26) positsioon 27) reanimeerima 28) konstrueeritus 29) kontseptsioon 30) traagika 1.2.1.3 Areen 1) meditatiivsus 2) produktsioon 3) fenomen 4) eetika 5) seksrevolutsioon 6) juuksurisalong 7) fantaasia 8) propageerimine 12 9) revolutsioon 10) sikk 11) produktsioonifirma 12) apelleerima 13) demokraatia 14) sihtgrupp 15) refereerima 16) terrorist 17) pedofiil 18) adekvaatsus 19) diagnoos 20) ekstaatiline 21) representeerima 22) kulmineeruma
Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile" (1968). Lühiromaanides käsitleb ta karjerismi, mugandumist, süütunnet ja kõlbelist allakäiku elu piirsituatsioonides. Vetemaa 1970.-90.aastate proosaloomingut iseloomustavad nimetatud probleemid teisenenud oludes
*Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on *Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle võimeline end ise kontrollima vaid karistuse kartused *Vastutuse võtmise õpetus *In väldivad vastutust ja puuduvad *In on võimelised loominguliseks tööks ambits. Peam turvalisus *Intellektuaalsus kasutatud *In on robotid, ple võimelised loominguliseks/loovaks tööks Süsteemi koolkond (Nadler ja Cohen) o Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendid keskkonnast ja annab väljundi keskkonda o Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu Entroopia info määramatuse hulk, juht peab seda vähendama Sünergia tervik on tegelikult suurem kui üksikute osade
Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934
poole. “Laternad udus” paistab eeskätt silma kujundilise täpsuse ja kompositsioonilise terviklikkuse poolest. Seevastu “Ilmakaared” koondab väga heterogeenset materjali, nii et ilmumisjärgsel arvustusel ei puudunud alus pidada seda n.ö. inventuurkoguks, mis kokku pandud eesmärgiga korrigeerida vahekordi maailma ja iseendaga ning ühtlasi realiseerida senise luuleloomingu ülejääke. Mida aeg edasi, seda enam juurdub Traadi luules mõistvus ja sallivus, filosoofilisus ja intellektuaalsus. Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste struktuurid muutuvad kompaktsemaks, luuletused kontekstiga tihedamalt seotuks, tekib allegooriline ja aforistlik mõtteluule. Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor. Seegi on tõend tema sotsiaalselt aktiivse luule muutumisest mitmekülgsemaks ja loomulikumaks. 1971.a. värsikogu “Etüüdid läiteks” on Traadi loomingus meeleoluliselt ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline
Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest.
Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat, kontserdid klaverile, tsellole, viiulile, olulosed kammerteosed, . 27 suurteostklaverile (3 sonaati, Sümfoonilised etüüdid, Fantaasia C-duur, Kreisleriana). 5.Romantiline realism, Intellektuaalsus. a) R.Wagner, G. Verdi Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga. Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi
Kasu Hedonistlik utilitarism Tegu õige ainult siis, kui toob kaasa naudingu vähemalt sama kõrge üleüldise tasakaalu kannatuse üle, kui tooks mistahes alternatiivne tegu. Psühholoogiline hedonism motivatsiooni saab seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Mill eristab kaht sorti naudinguid: madalad e. elementaarsed (söömine-joomine, puhkus jms) ning kõrgemaid (intellektuaalsus, loovuis, sügav sõprus). Õnne all mõistab ta kõrgemaid naudinguid. Kõrgemad on ka kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtustel põhinev · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi. Utilitarismi kaks liiki
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. juhuslikest ja individuaalsetest avaldusvormidest. Kanti eelpool kirjeldatud spontaansuse ja kaemuse käsitluse kohaselt tähendaks “intellektuaalne kaemus” aga spontaanset ette- kujutamisvõimet ehk tunnetuse sisu loomist üksnes tunnetava subjekti enda poolt. Tema filosoofia üheks alustrajavaks eelduseks on seisukoht, et sellist võimet inimlikus tunnetus- võimes ei sisaldu. Inimese intellektuaalsus on Kanti hinnangul paratamatult seotud meelelise retseptiivsusega kui enda teostumise tingimusega. “Intellektuaalset kaemust” nimetab Kant “problemaatiliseks mõisteks”, st. selles mõistes ei sisaldu tema hinnangul loogilist vastu- rääkivust ja nii on antud võime loogiliselt võimalik. Kuid inimkogemus ei kinnita selle olemasolu inimesel. See aga ei välista, et ei võiks leiduda teistsuguseid mõistuslikke olendeid, kelle mõistuspära teostumine ei ole seotud meelelisusega
the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Vastus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Vastus: keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud.
reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi igapäevaelust üleulatuvate vaimsete, isegi metafüüsiliste küsimuste vastu. Inimese elumütte ja võimaluste vaagimine, püüdes puudutasa saatuse ja teispoolsuse olemust
valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus). Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut. Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Teoutilitarism ja reegliutilitarism! Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine
· Usundiline muistend · Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memoaariga. · teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: · Elu ja surm Ingrid rüütel- pulmakomber Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur · Olendid · Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maaligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime,
· Jeremy Bentham: o Huvid pigem praktilised kui teoreetilised o Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu o Tegude hüveteguri mõõtmine · John Stuart Mill o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus) o Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid o Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad o Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel o Eudamonistlik utilitarism o Uskus, et inimlik egoism ei ole väiklane ja et individuaalselt hedonismilt viib loomulik tee universaalsele hedonismile · Georg Kerner:
Et omadused tulevad kultuurist. Saadud keelelise uurimise baasil. Ocean- 1)ekstravertsus ja introvertsus (E). 2)Teine sotsisaalsuse faktor (A) inimene on sõbralik, heatahtlik, omakasupüüdmatu. Sümpaatne. Teisalt nende vastandid. 3)Meelekindlus ja teadlikkud (C-conscious). Kompetente, organiseeritud, kohusetundlik. 4) (N) Neurootilisus. Emotsionaalne stabiilsus. Kui kõrge, siis ärevil ja masendunud. 5)(O); avatus kogemustele. Uudishimu, kujutlusvõime, intellektuaalsus, jms. Uus ja väga popp teooria. On avastatud, et need 5 faktorit võivad vahel osutuda statistiliseks fenomeniks. Tulevad suurte gruppide korral välja. Aga nt üksikul inimesel ei pruugi need ilmneda. Küss- kuidas saaks seda kasutada valikute tegemisel. Teisalt nende väljaarvutamisel on arvestatud lineaarseid korrelatsioone. E üheseid, esmaseid. Üks omadus sõltub teisest. Aga isiksuse pole asjad nii lihtsad. Omaduste omavaheline mõju võib olla märksa keerulisem
Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E b) sotsiaalsus (kui heatahtlik, viisakas, sümpaatne on inimene) | A c) meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse- ja vastutustundlik on inimene) | C d) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis) | N e) avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt
Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E b) sotsiaalsus (kui heatahtlik, viisakas, sümpaatne on inimene) | A c) meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse- ja vastutustundlik on inimene) | C d) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus, kui stabiilne on inimene emotsionaalses staadiumis) | N e) avatus kogemusele (intellektuaalsus, loovus, uudishimulikkus) | O Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt
et kirjeldada ohvrite toomist, kingituste tegemist, rahvust jne. The Gift on 20. sajandi antropoloogia kõige olulisem diskursus. 20. SAJANDI TEINE POOL Mitmed professionaalsed antropoloogid ja institutsioonid pühendusid õpetamisele ja uurimustele pärast II MS. Uued suunad: psühholoogiline-, poliitiline- ja rituaaliantropoloogia. Alates 1950ndatest mõjutas antropoloogiat kolinialismi lõpp. Antropoloogia ei kasvanud mitte suuremaks, aga sisukamaks (intellektuaalsus ja akadeemilisus). STRUKTURALISM Esimene väga tähtis teooria pärast II MS oli Claude Lévi-Strauss'i strukturalism. Ta austas Maussi ning polnud samuti suurem välivaatleja. Lévi-Strauss arendas originaalteooria inimese vaimu kohta, mis oli inspireeritud struktuurilisest lingvistikast. Tema esimene suur töö Les Structures élémentaires de la parenté (The Elementary Structures of Kinship), oli sissejuhatus grammatilisele formaalsele viisile mõtlemaks sugupuust
- Usundiline muistend - Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memuaariga. Teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud: Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis: Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maadligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida
· ,,Cleves'i printsess" armastusromaan, ent uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel on realistlik pilt sajand varasemast Prantsusmaast. · Teatud määral ajaloolise ja psühholoogilise romaani eelkäija. · Selge täpne keel (vastandub baroklile); ajalooline taust; traagiline kirg ja moraalne puhtus. 15. XVII sajandi luule (MKL, Quevedo Valik luulet, La Fontaine'i Valmid) John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele. · Suur osa luulest satiiriline, kasutab groteski.
välistel põhjustel. Ta sõltub sellest, kes on temast tugevam. Inimene kui kannataja. Me ei saa võtta ühiskonna toimimise aluseks kannatust. See takistab tugevatel teostada oma võimutahet - elavatel ennast kehtestada. Jõu roll maailmas on purustada, me ei saa sellele õelda, et ta jätaks purustamata. Übermensch - üleinimese mõiste. Inimese ületamine. "Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene." Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on
ideede vorm ja neis puudub konstutiivne rakendus; regulatiivne rakendus. Orienteerib meie tunnetustegevust üldse. Positiivne funktsioon mõistuse juures. Asjade iseeneses, milles rääkida? Lk 127. funktsiooni ei täida, siis loobuda? Ei saa sellest mõistest loobuda. Sel juhul puudub nähtuvuste maailm tegelikkuse sfääriks. Miks on see halb siis? On ainult nähtumusi ja asju iseendis pole – nii ei saa väita. Ei saa väita põhjendamatult, et oleks võimalik teine intellektuaalsus kui inimene; teame intellektuaalsusest iseenda põhjal. Võib olla ka teine intellektuaalsus – Jumal? Me ei tea, kuidas Jumal mõtleb. Aga ei saa välistada seda. Piiri mõiste tuleb sisse. Skeptsisim ja metafüüsika on vastandid ja toidavad teineteist. Analüüsis saab näidata, mis toimub: metafüüsika on midagi muud kui aprioorsetets mõistetes, mis on määratud selleks, et rakendada seda kogemuses. Ise on aprioorsed ja siis tekib kalduvus viia need väljapoole kogemust
Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte. Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine.
moodse tööstusriigi areng 1850. aastatel USA-s neli regiooni 1. Põhjapoolsed osariigid (Uus Inglismaa) · Puritaani taust ja protestantluse kants, kus toimumas katoliiklaste invasioon: 1850-tel ületas Bostonis iiri päritolu kat. Arv kohalike prot arvu) · Anglosaksi elanikkond · Väljakujunenud (hierarhiline) ühiskond: vana ,,aristokraatia" · Arenev tööstus, kaubandus, taanduv põllumajandus · Intellektuaalsus ja teoloogia 2. Keskmised osariigid (NY,Pennsylvania) · Dünaamiline piirkond: nt. Rahvusvaheline metropol NY, kus 1840 on 350 000 elan. Ja kultuurikeskus Philadelphia · Paljurahvuseline · Äri, poliitika ja uus tehnoloogia · Arenevad nii tööstus kui ka 3. Lõunaosariigid (idarannikul) · Orjanduslikud puuvillaplantaazid: 1820. Aastatest alates tõusuaeg ja vastuolude tugevnemine (mustanahalised moodustavad riikides enamuse)
Esikkogu on romantilis-filosoofiline ning ülistab maksimaalselt taotlevat tunnetuskirge, indiviidi vaimset vabadust ja maailma mõtestavat sõltumatut kunsti, ründas teravmeelse irooniaga kõike, mis vähesega leppides või juhuslikesse päevahuvidesse takerdudes ahistab isiksust ja loomingut. Esikkogu kujundiehitust iseloomustab terav kontrastsus, vastandlike algete võitlus tervikus, kõrge intellektuaalsus ja emotsionaalne tundlikkus. Imetlust äratas noore lüüriku pretsiisne, klassikaliselt puhas vormikäsitlus, sundimatu, kõlav ja täpne keel. Pärast esikkogu lähtus ta eelkõige prantsuse ja vene kõrgklassika koolist, hakkas üha enam ammutama vahetust elureaalsusest ja avardus sisuliselt. Üha enam köitsid teda rahvaluule, elava rahvakeele ja vanemate kirjanduslike tekstide sõnavararikkused. Kujundi kontrastsed kontuurid mahenesid, toimus
on programmeeritud keha hävitama (bioloogiline enesehävitus) Kandmise ja kulutamise teooria – kulume ära nagu masin, keha on ära kasutatud ja energia tootmise kõrvalproduktid ei lahku kehast Muutused seotud meeleorganitega (sensoorsed võimed langevad), muutused nahas (kortsud, elastsus kaob), luustikus (lülisammas ja küür), kõik langeb! Kognitiivne, koordinatsioon, reaktsioonikiirus Intellektuaalsus: hakab voolav intelligentsus langema, sest KNSis toimuvad muutused(uute situatsioonide ja nõudmistega hakkamasaamine),kristalliseerunud (õpitud) intelligentsus ei lange, lühimälu võimekus langeb harva, sõltub mälu kasutamisest – vajab stimulatsiooni ja väljakutseid, pikaajalises mälus rohkem muutusi. Sotsiaalselt: hõivamatuse teooria, raskusi sotsiaalsusega just nagu surmaks ettevalmistumine (kõik suhted lõpevad surmaga, tähelepanu nihkub iseendale),
Konsensus (consensus) - 1980ndate alguse debatt: J.-F. Lyotard versus J. Habermas Peamine vaidlusteema: KONSENSUS Lyotard: ühiskonnas polegi iial olnud konsensust, seega modernistliku konsensuse kadumine on tervitatav Habermas: ilma konsuseta ei saa ükski ühiskond normaalselt funktsioneerida [filosoofiline meeleheide] Avangard - tuleb militaarterminoloogiast: eelsalk (pr k avant-garde) Avangardism kunstis, muusikas jm – riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, sageli rünnak kodanluse vastu. Progress (erinevad tõlgendused) - igapäevaselt kasutuses propagandistlikult Nõukogude Liidus, mis oli väga stiilipuhas modernistlik liit modernistliku poliitikaga. Georg W. F. Hegel (1770-1831) – saksa klassikaline idealistlik filosoofia. - Vaimu progress Karl Marx (1818-1883) – materialistlik filosoofia - Tööriistade progress Progressi mõiste on pärit filosoofiast, see on filosoofiline kategooria, mis oli
Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise võime), jm. Kõlbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud väärtused ja normid. alaväärsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mõjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- ühed tähtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid,
2002 Keemiline pulm (tükitud 11 eksemplari) 2004 Päev 2013 Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest – lühiproosakogu Lugeda mingi näidend vabal valikul. Kirjandus ja kirjanikus olemine pole tema jaoks olnud peamine identiteet. Ta on pikka aega olnud inimene, kes ei taha kirjanik olla. See, mida ta kirjutab, ei ole realism. Mõni kord on tegemist millegi väga radikaalsega. Need on sageli tekstid, kus irratsionaalsus ja intellektuaalsus asetuvad ristantult. Ta tegeleb filosoofiaga. Kirjanduses osalemine on andud talle võimaluse irratsionaalsemaid tunge esile paisata. Tasub rõhutata, et tegemist on tugevalt dialoogiliste tekstidega, mis kõige lõhtsamalt avaldub selles, et ta kirjutab näidendeid. Esmapilgul tundub kõige olulisem pilt olevat see, et Kõiv seob ühelt poolt kõnekeelsust ja teisalt filosoofilist kõnepruuki. Kõiv ise on rõhutanut seda, et kohad on tema jaoks tähtsad. See
Enne lõpp-punkti puhkavad nad korraks lehtlas, kus juba magab kaks rändurit, keda ei suudeta äratada. Jätkates teed, on lapsed siiski väsinud. Kristlanna saab surmasõnumi ja ta pääseb Taevariiki. 16) 17. saj luule. Renessansi ja baroki vahele on raske ajalist piiri tõmmata. Üheaegselt levis nii renessanssi kui barokki. J. Donne on inglise luuletaja. Donne sündis rauakaupmehe perre. Ta on andekaim tolle aja metafüüsiliste luuletajate seas. Talle on iseloomulikud rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahendid olid paradoksidele ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline
naudingusoovi ja valu vältimise kaudu. Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või ,,must südametunnistus" on ainsad negatiivsed seesmised väärtused. Milli õnne definitsioon Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus). Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut. Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Milli kriitika Benthamile · Kõrgemad ja rafineeritumad naudingud on ülemad kui madalamad. · Kõrgemate võimetega inimolend vajab õnneks rohkem kui vähemate võimetega. Ta on ka võimeline palju teravamaks kannatuseks.
’48 arreteeriti ja saadeti Venemaale. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid kirjutas ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne – kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 41 58 „Söerikastaja“ (tõi Eesti kirjandusse vabavärsi. Hukkamõist möödunule, intellektuaalsus, isikukultuse vastumeelsus. Ta läheb noortele peale - „inimene saab elada igal ajal puhta südametunnistusega.“ Kohe tekib ta vastu ka ründajaid: vabavärssi peeti moraalituks, koos temaga satuvad ründe alla Ain Kaalep ja Ellen Niit.), 64 a „Kivist viiulid“ (Maailmas väga suured optimistid, kosmoseajastu, väga romantiline luulekogu. Luule valdavalt intellektuaalne), 66 a „Lauljad laevavööridel“, 69 a „Vihm teeb toredaid asju“. Oli kolm korda abielus
annaabi.ee 
