mitmete isiksuste kogumina (ei saa aru, miks teeb midagi vastu enda tahtmist). Adekvaatsuse printsiip ehk Adaequatio Ehk Suur Tõde inimese valmisolekust maailmaga hakkama saada. Adekvaatsus on inimese võime tunnetada ümbritsevat maailma. Oma viie meele abil suudame tajuda ainult madalaimat olemise tasandit, kuid nad ei suuda anda midagi rohkemat, kui ainult aistingulisi andmeid. Ja et neis andmetes mingit mõtet leida, vajame teist laadi oskusi ja võimeid, mida autor nimetab ,,intellektuaalseteks aistinguteks". Ilma nendeta oleks võimatu ära tunda vormi, mudelit, regulaarsust, harmooniat, rütmi ja tähendust, rääkimata elust, teadvusest ja eneseteadvusest. On ebareaalne püüda piiritleda inimese kui sellise intellektuaalseid võimeid. Näiteks musikaalsus muusikat mõistetakse intellektuaalsete jõudude abil. Kõik inimesed ei ole võimelised mõistma mingit antud muusikapala mitte sellepärast, et nad on kurdid, vaid sellepärast, et nende mõistus ei ole sellega adekvaatne
riik on tugev (bolsevikud). Me peame võitma selle tsiviilühiskonna ja siis saame teostada alles võimuhaaramise. Kui töölised saaksid määrata millist võimu nad tahavad siis peale ametiühingute ei suudaks nad midagi välja mõelda, seega peab olema inimestel keegi kes neid juhib. Orgaanilised intellektuaalid. Need mis otsustavad tsiviilühiskonna saatuse üle. intellektuaalideks saadakse sotsiaalse rolli kaudu. Põhimõtteliselt kõik inimesed on intellektuaalseteks püüdlusteks võimelised, aga nendena eksisteerivad ühiskonnas ainult mõned. Poliitikud, juristid aga ka teatud kunstivald, ajakirjanikud, teatud meediaväljaannetes. Gramcsi järgi orgaanilised intellektuaalid on silmapaistvad indiviidid. Oluline täiendus: kahe autori ühistöö (Eaclau, Mouffe) Diskursus - millestki kõnelemise viis. Toovad näite, kuidas laotakse müüri. kaks meest laovad müüri, üks küsib tellist, teine annab, ja paigutab müüri. On olemas
Vormiõpetus- rõhutab, et igal asjal ja nähtusel on olemas sisu ja vorm. Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam. 2. Põhjusõpetus- leidis, et igal asjal on neli tüüpi põhjusi. 1. aineline ehk materiaalne põhjus 2. vormiline põhjus 3. mõjutav põhjus 4. lõpp ehk eesmärgiline põhjus ehk teleoloogiline ehk otstarbekuse õpetus Moraali filosoofia ehk eetika. See on vooruse eetika ehk areete. Voorused jagunevad intellektuaalseteks voorusteks (neid saab õpetada) ning moraalseteks voorusteks (neid saab omandada kasvatuse tulemusel). Vajalikud on ka mõningad sotsiaalsed voorused, nagu tervis. ,,Terves kehas terve vaim". Peab olema selline tervis, mis ei takistaks inimese arengut. Jõukus- mis on kesktee- sest ühelt poolt on halb, kui isik on väga rikas (ahnus) või väga vaene (õelus ja alandlikkus). Inimene peab olema nii jõukas, et end ise ära majandada. Peab olema soodne saatus ehk õnne
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda 20 siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus,
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba 20 neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut
annaabi.ee 
