ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja kus selgub tegelaste ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt tausta, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline. 9) Iseloomusta Tammsaaret kui kirjanduskriitikut. Ta võttis sõna siurulikkuse vastu, soovitas intellektuaalsemat maailmanägemust. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. 10) Iseloomusta Tammsaare rolli eesti kirjanduses.: Moodi läksid pikad romaanid., Ta on eesti kirjanduse suur filosoof. Ta suudab argielu pisiseikadelegi anda filosoofilise varjundi. Filosoofiline võib olla kraavikaevamine või kirikukellade kumin. Tammsaare mõtestab elu, lähtudes just Eesti oludest.,Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet, mis pole ainult positiivne, vaid milles nähakse
aastatega üha väärtuslikumaks (Tammsaare...2007). 2.4. Tammsaare kriitikuna Tammsaare tegeles ka aktiivselt kirjanduses kriitikuna (Riismaa 2002:95). Anton Hansen Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessil mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas. Kultuurikriitikuna tundis Tammsaare huvi kultuurielu kõikmõeldavate probleemide vastu kuni moe ja kodukultuurini välja (Tammsaare...2007). Anton Hansen Tammsaare võttis sõna siurulikkuse vastu , soovitas intellektuaalsemat maailmanägemist. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. Kui ilmus Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õiguse" esimene köide ,siis seda ei osatud eriti hinnata , kirjutati et tegemist on tavalise lihtsameelse külarealismiga. Nördinud Tammsaare kirjutas seepeale iseendale avaliku kirja , milles tunneb kaasa kirjanik Tammsaarele nin kurvastab , et kriitikud ei osanud märgata teose ideid ega rahvuslikku olemust, ei tundnud ära
Semiootiliste süsteemide vahelised suhted HOMOLOOGILINE SEOS, mis rajab korrelatsiooni kahe semiootilise süsteemi osade vahele. Erinevalt eelnevast pole see seos mitte täheldatav, vaid kehtestatav tänu seostele, mida avastatakse või mida kahe selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või läbimõeldud, substantiivne või strukturaalne, kontseptuaalne või poeetiline (Baudelaire). Olemuselt intellektuaalsemat homoloogiat näeb Panofsky gooti arhitektuuri ja skolastilise mõtte vahel INTERPRETEERITAVUSE SEOS. Keele vaatepunktist lähtudes on see seos fundamentaalne, kuna just keel on kõikide semiootiliste süsteemide interpreteerija. Ühelgi teisel süsteemil pole "keelt", milles ta võiks kategoriseeruda ja interpreteeruda vastavalt oma semiootilistele eritunnustele, ent keel saab põhimõtteliselt kõike kategoriseerida ja interpreteerida, kaasa arvatud iseend.
annaabi.ee 
