Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo. Akmeism realismi juurde tagasipöördumine. Venemaa. Ahmatova, Gumiljov. Dadaism ja sürrealism realismi eitus, sünnib alateadlikult, automaatkirjutus, eitab kõike mõistuslikku ja loogilist, lõhub ja skandaalitseb; kirjavahemärgid jäetakse ära. Prantsusmaa. Breton, Apoillinaire, Eluard, Ehin.
lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat nägemist ehk sümboolset silma saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad intellektuaalsed väärtused inimese vaatepildis peaaegu puuduvad ning inimese maailmavaade on väga sügavalt kallutatud kristluse fundamentalismist. Oculus rationis oleks intellektuaalsem maailma vaade, kus oleks teaduse avastustes tingituna isikustatud jumala vastane meelsus mõistes, et mingit ürgset isikut pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele. Oculus Fidei on intuitiivse olemise näitaja, mille järgi neda sisehääle tajumine ja tundmine oleks väga oluline. Kosmovisioon võiks olla teadusliku ja intuitiivse tajuimse
VENE MUUSIKA Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: ,,Ivan Sussanin", mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. ,,Ivan Sussanin'it" peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks. Selles ooperis on kasutatud palju koori ja kirikukelli. Kuulame: ,,Ivan Sussanin'i...
tegeleda oma loominguga. Ta käis puhkamas Šveitsis, kus ta sai tegeleda oma loominguga. Tema loomingust jääb sageli mulje, et korraga mängib mitu klaverit. Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem. 6. Nimeta 5 vokaalmuusika ja 5 instrumentaalmuusika žanri. INSTRUMENTAAL- sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit VOKAALMUUSIKA- missa, aaria, kantaat, oratoorium, passioon 7. Nimeta 10 tuntud Vene teadusest, kunstist, kirjandusest tuntud nime XIX sajandist ja XX sajandi algusest ( lisades ka tegevusala). Nikolai Gogol- romaanikirjanik Lev Tolstoi- kirjanik Anton Tšehhov- näitekirjanik Aleksei Šahmatov- vene keele ja kultuuri teoreetik Vladimir Gau- kunstnik
- 1905 ,,Elu tuli"- väga nooruslik, indu ja hakkamist täis, usk paremasse inimesse, romantilised luuletused, idealistlik vms- nt luuletus ,,Mehed" - 1913 ,,Tuulemaa"- mees muutub murelikuks ja on peaaegu täiesti masenduses, teemadeks inimeste pettumused ja mured, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell") - 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos ajaloosündmustega, suur osa raamatust on mäss - 1950 ,,Tuli ja tuul"- kajastab tagasivaadet Tartule ja kodumaale, ülikooli raamatukogule ja käsitseb kodu kaotuse traagikat. 8. Henrik Visnapuu elulooline ülevaade - 1890-1951 - Sündis Viljandis, ta vanematele oli haridus väga tähtis- vahetas sageli koole, oli auahne mees
Mida suurem laps, seda kergem ennustada tema intelligentsust. IQ mõjutavad tegurid: pärilikkus (intelligentsus on üks pärilikkusest ennustav tegur); keskkond (vastavalt, milline on lapse keskkond võimaldab teada lapse pärilikkuse, oluliseks peetakse vanemate poolse keskkonna organiseerimine, millised kogemused laps saab, kuidas keskkond reageerib lapse tegevusele); keskkondlikud tingimused stimuleerivad lapse intelligentsuse kujunemist, st mida intelligentsem on laps seda ta on intellektuaalsem; mida intelligentsem on vanemad/pere, seda intelligentsem on laps. EQ EQ erineb IQst. EQ toob assotsiatiivseid mustreid. Lõhn võib meie mälus esile kutsuda pildi armastatud inimese näost, Pariisis veedetud ajast, lootustest ja pürgimustest, igasustest ning võib-olla tuua meid ka tagasi reaalsusesse, käesolevate kohustuste juurde. EQ on suuremal määral seotud meie minaga. Pöördumine EQ poole ei ole nagu küsimusele vastuse otsimine või matemaatilise arvutuse tegemine.
jne. Euroopa valgustusajastu esteetika. Esteetilise teooria on tekkinud varajase perioodi kodanlikul pöörel XVII-XVIII sajandil ja on osa ideoloogia ja oma aja kultuur. Valgustajad moraalse, poliitilise ja esteetilise haridusega püütakse saavutada ümberkujundamise ühiskonnas võrdsuse ja õigluse. Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman. Ilu jäljendamine looduses saab suunata ühe objekti või koondab üksikute artiklite arvu. Esimesel juhul saame sarnaseid koopia portree, teisel - täiuslik pilt. Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele
jne. Euroopa valgustusajastu esteetika. Esteetilise teooria on tekkinud varajase perioodi kodanlikul pöörel XVII-XVIII sajandil ja on osa ideoloogia ja oma aja kultuur. Valgustajad moraalse, poliitilise ja esteetilise haridusega püütakse saavutada ümberkujundamise ühiskonnas võrdsuse ja õigluse. Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman. Ilu jäljendamine looduses saab suunata ühe objekti või koondab üksikute artiklite arvu. Esimesel juhul saame sarnaseid koopia portree, teisel - täiuslik pilt. Teine võimalus Winkelmani arvates on edukam. Saksa klassikaline esteetika. Saksa klassikaline esteetika XVIII lõppust - XIX sajandi alguseni - keerukas ja vastuoluline etapp maailma esteetilises mõttes. Kant. Esteetikat ta pidada filosoofiliste süsteemi lõpuosana, tõstes seega tase puhtalt filosoofilise teadusele
esimesed kaks jäävad seitsmekümnendatesse, siis peatun neil vaid võimalikult põgusa ülevaate andmiseks. (Erm 1989, lk 142) Esimene periood oli aastatel 1971-1976. Ansambli koosseisu kuulusid heliloja, pianist ja Ruja asutaja ning liider Rein Rannap, Urmas Alender (vokaal), Andres Põldroo (kitarr), Tiit Haagma (bassikitarr) ja Andrus Vaht (löökpillid). 1973. aastal vahetus soolokitarrist- tuli Jaanus Nõgisto. Teine periood oli aastatel 1976-1979. Looming oli intellektuaalsem. Koosseisu kuulusid nüüd loomingulise tuumiku moodustanud pianist Margus Kappel ja Jaanus Nõgisto, basskitarri mängis nüüd Priit Kuulberg ja löökpille Ivo Varts. Vokalist oli endiselt Alender. Ilmus N.Liidu ajaloo esimene heliplaat rokkmuusikas. Kolmas periood oli aastatel 1979-1983. Peamine muusika autor oli taas Rannap, sõnade koha pealt oli abiks Ott Arder, kes oskas noortepäraseid, lihtsaid ja vaimukaid värsse kirjutada.
· tugev didaktiline element; · keeleks on rütmistatud kõne, keel on argine; · madal zanr. Koomiline on see, mis vaatajale koomiliselt mõjub. Koomika aga varieerub individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid; · satiir kriitiline sõnamäng. Moliere kritiseerib ühiskondlikku palet. Ebapuhtad zanrid. Uuemad, põhinevad tragöödia ja komöödia segunemisel. Tavaliselt järgnevad traagilistele stseenidele koomilised. Antiikajal olid tragöödiate vahel koomilise sisuga vahemängud intermeediumid. Draama tekkis 18
annaabi.ee 
