Mõõteseade on ühiselt kasutatav mõõtevahendite komplekt, mis koosneb mõõteandurist ja anduri väljundsuurust registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla
Mõõteseade on ühiselt kasutatav mõõtevahendite komplekt, mis koosneb mõõteandurist ja anduri väljundsuurust registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla
põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa. Selle tulemusena kasutab kumbki osapool strateegiaid, mis annaksid talle tulemuseks võimalikult suure osa 24. Liitvate läbirääkimiste strateegia-Liitvate läbirääkimiste edukus Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Ühendavatel läbirääkimistel osapoolte eesmärgid üksteist ei välista. Ühe poole taotlused ei tähenda, et teine enda eesmärki kindlasti ei saavuta. Tavaliselt tulevad siin diskussiooni ja teineteise tundmaõppimise käigus välja kaksikvõidu võimalused. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 peamist etappi: 1) Probleemi määratlemine – määratlege probleemi nii, et see oleks ühtviisi vastuvõetav mõlemale osapoolele
Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa-info andmisega ettevaatlikud.põhimõtteliselt võistlus, kumb saab piiratud ressurssidest (tihti rahas) enda käsutusse rohkem. LIITVATE LÄBIRÄÄKIMISTE STRATEEGIA. Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 etappi: 1)Probleemi määratlemine 2)Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine 3)Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine 4)Alternatiivide hindamine ja selekteerimine SUHTLEMISTÕKKED (VÄHEMALT 7) (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED.) ?? Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu
Lubadusel on kolm omadust – ta on äärmiselt lõplik, äärmiselt täpne ja ütleb selgelt välja tagajärjed. Nt võib ostja öelda – Kui me uues lepingus koguse pealt 10% allahindlust ei saa, sõlmime me järgmiseks kuuks lepingu mõne teise firmaga.Lubadus on seda võimsam, mida enam inimesi sellest teab. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Ühendavatel läbirääkimistel osapoolte eesmärgid üksteist ei välista. Ühe poole taotlused ei tähenda, et teine enda eesmärki kindlasti ei saavuta. Tavaliselt tulevad siin diskussiooni ja teineteise tundmaõppimise käigus välja kaksikvõidu võimalused. Tõhus informatsiooni vahetamine soosib integreerivate lahenduste leidmist. Avatud dialoogi saavutamiseks peavad läbirääkijad olema nõus välja ütlema
annaabi.ee 
