sekundaarses seadusandluses; · kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine Ministrite Nõukogus; · Euroopa Parlamendi suurenenud seadusandlik ja järelevalvefunktsioon; · Euroopa õiguse ülimuslikkus ja otsekohaldatavus; Euroopa Kohtu roll Euroopa õiguse interpreteerimisel ning jõustamisel. ERISUS 5: Euroopa integratsiooni ei saa üheselt põhjendada ühegi vastava teooriaga. Ei ole olemas ühte domineerivat integratsiooniteooriat; valdkonda iseloomustab teoreetiliste lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei sobitu kergesti olemasolevate teooriate ja paradigmade raamidesse. Integratsiooniteooriad võib tinglikult jaotada kolme gruppi. I. Klassikalised integratsiooniteooriad Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust
organisatsioonilisest loomusest, püüdes mõista „the nature of the beast“. Esimene osa jaguneb veel kaheks, neist esimeses uuritakse kontseptualiseeringuid EL kui poliitilise süsteemi kohta ning teises uuritakse kolme võtme concepti EL-i poliitilise iseloomu hindamiseks. -Teises teksti osas uuritakse teooriaid integratsiooniprotsessi üldise loomuse kohta, uuritakse „grand theoryt“, teisisõnu üldist integratsiooniteooriat. -Kolmandas osas uuritakse teoreetilisi lähenemisi ja kontseptualiseeringuid EL funktsionieerimise kohta. Antud teooriad toimivad kesktasandil/mesotasandil, mitte üldisel tasandil nagu eelnevate osade teooriad. ESIMENE OSA Milline poliitiline organisatsion/süsteem on EL? See on raske küsimus neljal põhjusel: -EL ei ole kunagi püüdnud kirjeldada või defineerida iseenda poliitilist iseloomu mingil kindlal viisil. -EL on olnud ja on siiani konstantses liikumises/muutuses.
annaabi.ee 
