Isaac Newton
teaduseks.
17. sajandil ei püstitatud ei jõudude loomuse ega ka päritolu küsimust. Ka liikumapaneva jõu
mõiste ei kujunenud esialgu korraga. Newton, soovides vältida jõudude loomusest enneaegseid
hüpoteese, aitas tahtmatult juurutada füüsikasse ebaõiget kujutlust, nagu mõjuks jõud eemalt läbi
tühjuse ning andis sellele mõistele formaalselt täieliku selguse. (Biographies. www)
1672. aastal hakkas Newton Cambridge'is uurima valgust ja raskusjõudu ning tegelema
integraalarvutusega. Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi (vt. joonis 5.). 1672. aastal hakkas ta
põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal. Peagi märkas ta, et
värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta
avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad
erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust